Eesti e-kaubanduse kasvu hoiab kinni tarbijate usalduse puudus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Pm

Eestis on e-kaubanduse osatähtsus kogu jaekaubandusest rohkem kui kaks korda väiksem kui Euroopas keskmiselt.
 

Kuigi Eestit tuntakse ja reklaamitakse läbinisti e-riigina, oleme e-kaubanduse näitajate poolest väga paljudest riikidest maas.

Kui 2010. aastal moodustas e-kaubanduse käive jaekaubanduse kogukäibest Euroopas keskmiselt 3,5 protsenti, siis Eestis oli see vaid 1,5 protsenti. Lipulaevas Suurbritannias oli see näitaja suisa 7,9, Taanis 5,4, Soomes ja Rootsis 4 protsenti. E-kaubanduse käive kasvab pea kogu Euroopas igal aastal, kuid osatähtsus muutub aeglaselt ning vähemalt Eesti tulemus liigub ka 2013. aastal endiselt 1,5 protsendi tempos.

Eesti e-kaubanduse kehvade näitajate pärast on mures isegi riik. Riigikantselei tellis möödunud aastal uuringu «E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused», millest selgub, et 86 protsenti eestlastest on kunagi e-kanalitest kaupu või teenuseid ostnud, kuid peamiselt soetatakse sel viisil teenuseid.

«Arvata võib, et suur osa vastanud teenuste tarbijad on need, kes maksavad internetis oma elektri- ja gaasiarvet ning ostavad pileteid,» selgitas e-kaubanduse liidu tegevjuht Merle Kangur.

Välismaalt tellitakse palju
Kanguri hinnangul jääb Eesti Euroopast maha just kohalikest e-poodidest ostmise poolest, samas kui välismaalt tellitakse ohtralt kaupa. Eesti poodide kahjuks räägib eelkõige usaldusväärsus, mis on turul tegutsevate petturite tõttu madal.

«Kuna e-kaubandus on lihtne äri, madala sisenemiskuluga, siis satub neid (pettureid – toim) sinna väga palju,» tõdes Kangur. «Suhtlevad klientidega, kuni ülekanne on tehtud, ja siis kaovad, ei vasta kirjadele ega kõnedele, ka tarbijakaitseamet ei saa neid kätte.»

Tarbijakaitseametile valmistavad e-kauplejad siiani palju peavalu ning kohalikud korralikud e-poodnikud on ameti peale isegi solvunud, et iga kuu saadetakse laiali e-kauplejate suhtes tehtud kaebusi esiletõstvaid pressiteateid.

Näiteks voucher’i-portaali Cherry Eesti tegevjuhi Martin Kõiva sõnul ei ole õiglane tuua kaebuste statistikas toodete ja teenuste kõrval eraldi ühikuna välja e-kaubandust, kuna jalatsid ja kogu e-kaubandus ei ole võrreldavad kategooriad.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski aga selgitas, et e-kaubandus kuulub neil teenuste alla, kuna e-poodidel on just müügiteenuse pakkumisega raskusi. Tema sõnul ei saagi e-kaubandus enne Eestis korralikult kasvada, kui kauplejad pole võimelised usaldusväärsust tõstma. «Üldjuhul ju tavakauplusega ei ole nii, et täna teed ja homme paned kinni, aga e-kauplejal on väga lihtne teha täna pood lahti, korjata homme raha kokku ja ülehomme nelja tuule poole kaduda,» rääkis ta.

Eriti suur probleem on e-poodidega, mis paistavad välja nagu korrektsed ettevõtted, kuid tegelikult on nende taga eraisik, kes polegi end ettevõtjana registreerinud. Lisaks sellele, et need ettevõtjad ei maksa makse, lahendab eraisikutevahelisi probleeme vaid kohus.

Kuid ka selle probleemiga on hakatud tegelema. Kui varem korraldasid maksu- ja tolliametis riskipõhiseid kontrolle e-kaubanduses erinevad ametnikud, siis selle aasta juuli algusest tegelevad e-kaubandusega eraldi ametnikud.

«Suurimaks probleemiks e-kaubanduse puhul on olnud see, et inimesed ei ole endale teadvustanud, et tegemist on ettevõtlusega ning saadud tulult tuleb tasuda ka maksud. Registreeritud äriühingutega on probleeme käibe varjamisega, sest arvatakse, et internetikaubandus on anonüümsem ja seetõttu on käivet lihtsam varjata,» selgitas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.

Seadused vajavad muutmist
E-kauplejate liidu juhi Merle Kanguri sõnul ei ole tegelikult e-kaubanduse suureks arenguhüppeks valmis ka Eesti seadused. Näiteks praegu võib e-poest tellides kaupa sisuliselt 44 päeva kasutada ja siis selle tagastada. Nüüd õnnestus e-kauplejatel uude võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõusse, mis vajab veel viimaseid kooskõlastusi, sisse panna ka e-poodnikele tavapärane 14-päevane tagastamisaeg ja tingimus, et toode ei tohi olla kasutatud.

Samas leiab Cherry Eesti tegevjuht Martin Kõiva, et e-kaubanduse olukord läheb iga aastaga paremaks ja «paisu tagant välja tulemine on juba toimumas või hakkab kohe toimuma». Statistikaameti arve ta väga tõsiselt ei võta, kuna e-kaubanduse all arvestatakse seal vaid neid ettevõtteid, mis on oma peamiseks tegevusalaks märkinud e-kaubanduse, kuid enamik ettevõtteid määrab tegevusala oma toote või teenuse järgi. Ka Cherry tegevusala on hoopis «reklaami vahendamine meedias».

Lüües kokku suurimate käivetega e-kaubandusettevõtete käibed, hindab Kõiva Eesti e-kaubanduse mulluseks kogukäibeks vähemalt 100 miljonit eurot, mida on tunduvalt rohkem kui statistikaameti 65 miljonit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles