Pensionifondide järelevalve tõotab märksa karmimaks muutuda
16. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsjärelevalve taotleb seadusemuudatust, millega pensioni- ja muude investeerimisfondide juhid peavad senisest palju täpsemalt selgitama, kuhu nad raha panustavad.
Kui valitsus ja parlament nõustuvad, siis edaspidi peavad pensionifondid palju täpsemalt analüüsima ja dokumenteerima oma investeerimisotsuseid. Finantsinspektsioon tahab ka saada õigust trahvida fondivalitsejaid kuni poole miljoni krooniga riskijuhtimise reeglite rikkumise eest.
Inspektsioon tegi investeerimisfondide seaduse muutmiseks mahuka ettepaneku rahandusministeeriumile. Lisaks otsestele seadusepügalatele tahab inspektsioon kehtestada riskijuhtimise juhendi fondivalitsejaile.
«Meie hinnangul on riskijuhtimise regulatsioon vähene,» teatas finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. «Seejuures puuduvad sisulised nõuded riskide juhtimisele ja asjakohased selgesõnalised sanktsiooninormid.»
Nii soovitab finantsinspektsioon seadustada, et fondivalitseja peab igal hetkel suutma mõõta riski suurust fondi varades. Samuti peab iga kell olema selge fondiosaku väärtus. Lisaks peab riskitase olema vastavuses osakuomanikule lubatuga. Seadusemuudatus nõuab ka, et fondivalitseja peab tagama fondi likviidsuse igal ajahetkel.
Riskijuhtimine peab olema selge ja läbipaistev, nõuab inspektsioon oma ettepanekus ministeeriumile. Fondivalitseja peab alati ennekõike tegutsema osakuomaniku huvides ja vältima huvide konflikte.
Kui suur pank korraldab näiteks võlakirja emissiooni, siis edaspidi peab fondivalitseja kirjalikult põhjendama oma ostuotsust emaettevõtte emissioonil.
Malmstein lisas, et inspektsiooni ettepanekud on tingitud finantskriisist.
Aktsiaturgude ja pankade kokkukukkumise tõttu on investeerimisfondid kandnud suuri kaotusi.
Näiteks Eesti ühe suurema, SEB progressiivse pensionifondi tootlus oli 2008. aastal –31,5 protsenti. Kui jätta kõrvale üleüldine hinnalangus, on Eesti fondivalitsejad suurematest prohmakatest siiski pääsenud.
Mullu oli skandaal SEB likviidsusfondiga, mis reklaamis end kui garanteeritud rahapaigutust, aga kaotuste ilmnedes soovis osaku väärtust langetada.
«Suurematest skandaalidest on fondid pääsenud, erilisi kuritarvitusi ei ole tuvastanud ei meie ega avalikkus,» ütles finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles inspektsiooni ettepanekute kohta, et riskijuhtide roll fondide juhtimisel kasvab tuntavalt ja näiteks fondijuhtide võimalusi võrdlusindeksi suhtes aktiivset riski võtta piiratakse märkimisväärselt võrreldes senisega.
Viimane tähendab fondi enda loodud indeksit väärtpaberi tüüpidega, olgu need siis aktsiad või võlakirjad või midagi muud. Et kui fond on lubanud investeerida euroliidu valitsuste võlakirjadesse, siis see nii ka on.
Rohkem tähelepanu riskijuhtimisele on hea, aga kas ka investeerimistulemus paremaks muutub, pole teada.
«Kui on volatiilne, suurte hinnakõikumiste aeg, siis on tugev riskijuhtimine hea. Kui aga korduvad aastad 2003-2007, siis pärsib igasugune riskijuhtimine positiivseid tulemusi,» ütles Kunsing.
Riik kaalub oma pensionisamba loomist
Pensionifondide suured kaotused investeerimismaailmas on pannud ringlema mõtte luua ka riiklik pensionifond, samuti võivad oluliselt muutuda pensionifondide investeerimisreeglid.
«Riikliku pensionifondi loomine on praegu idee tasandil,» märkis finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. «Kõige suurem usalduse kaotus on konservatiivsetel fondidel.»
Tema sõnul tuleks ka riiklik pensionifond, mis luuakse näiteks riigikassa juurde, konservatiivne. Inimesel on seal alati tagatis saada sissemakstud raha kaotusteta tagasi.
Nõmm märkis, et meie pensionifondid pole reguleeritud riski järgi, vaid hoopis investeerimisinstrumendi järgi. Meil on teatavasti võlakirjadesse või aktsiatesse investeerivad fondid ning kolmas tüüp on nende kahe segavariant.
«Osa konservatiivsetest fondidest on näidanud väga halba tootlust, võib-olla ka halba riskijuhtimist. Sellest tekib usaldusprobleem, kui paned raha konservatiivsesse fondi, mille tulemus ei pruugi ülemäära konservatiivne olla,» lausus Nõmm. (PM)