Turunduskonsultant Margid Raid märkis selle nädala Turundusraadio saates, et Eesti organisatsioonid peaksid seisma rohkem hea selle eest, et nende otsustamisprotsessid uute toodete/teenuste loomisel oleksid objektiivsemad, kaasates tootearendusse kõigi osapoolte mõtteid.
Raidi hinnangul on täna organisatsioonides liiga palju sisemist emotsionaalset võitlust, kus kasutatakse taju kallutamise nippe, mis omakorda viivad arusaamatu ja mitte kõige parema lõpptulemuseni. USAs läbi viidud uuring näitas, et keskmine sealne spetsialist teeb päevas tööalaselt umbes 79 otsust ja juht 130 otsust, millest 80 protsendi puhul kulub otsuseni jõudmiseks alla viie minuti. Ajafaktor ei luba probleemidesse täiel määral süüvida ja nii tulebki mängu kallutatud taju. See tähendab varasemaid kogemusi, vaistu, emotsioone jms, mis omakorda mõjutavad ka otsuste kvaliteeti. Teades seda, on süsteemis töötavatel inimestel võimalus neid otsuseid oma kasuks kallutada läbi teemade oskuslikuma sõnastamise, pakendamise ja presenteerimise.
«On suur vahe, kui arst ütleb patsiendile enne operatsiooni, et 90 protsent% operatsioonidest õnnestuvad või hoopis, et iga kümnes patsient operatsiooni käigus sureb,» tõi Raid näite taju kallutamisest, millega manipuleeritakse meie ümber kõikjal iga päev.
Ostukäitumise puhul on Raidi sõnul samuti just ajafaktor see, mis tingib tihtipeale meie valikutes nii ratsionaalse kui irratsionaalse poole. Näiteks ei osta noored nutitelefone mitte nende tehnilisi parameetreid vaagides, vaid pigem selle järgi, milline telefon on nende sõpradel või mida parasjagu televiisoris reklaamitakse.
Juht või turundaja, kes soovib jõuda parima tooteni, peaks aga Raidi sõnul teadlikult oma taju kallutatusest oskama hoiduda, samuti olema teadlik, kuidas teiste taju kallutada. Tema sõnul on suurimateks lõksudeks organisatsiooni sees mitmel tasandil toimuvad taju kallutatuse ilmingud. Esimene neist puudutab inimeste armumist omaenda ideedesse, mida ollakse valmis kaitsma ka objektiivseid fakte eirates. Teiseks lõksuks on grupiprotsessides toimuva arendustegevuse kallutatus, kus ebakindlamate liikmete arvamus jäetakse ära kuulamata või arvesse võtmata ning selle arvelt kasvab vaid enesekindlamate protsessiosaliste enesekindlus ja panuse suurus oma ideedele.
Kuigi soov üksteise taju kallutada ei ole iseenesest ei halb ega hea, on Raidi sõnul oluline mõista, et mida vähem antakse tootearenduse protsessis kõigile protsessiosalistele sõna, seda suurem on tõenäosus, et sünnib toode, millest turul päris hästi aru ei saada. Margit Raidi sõnul on üks selliseid tooteid tema hinnangul Tere-piimatoodete bränd, mille puhul tundub nime sünd olevat kellegi tugeva taju kallutamise töö tulemus, kuid vajalik arusaam sellest, et piim peaks hommikul külmkappi avades talle tere ütlema, on jäänud lahti mõtestamata.
Margit Raid soovitas jätta organisatsioonidel muuhulgas teadlikult oma turundustegevustes 10 protsenti eelarvest spontaansete tegevuste tarvis, et mitte olla varasemate aastate kogemuste kallutatud taju ohvriteks. Heaks näiteks analoogse spontaansusega riskimisest on tema ütlusel EASi toetus Robbie Williamsi promofilmi valmimiseks, mis sobib eksperimendina väga hästi asendama iga-aastast Londoni messile minekut.
Turundusraadio saadet kallutatud tajust saab järelkuulata Marketingi Instituudi kodulehelt: http://www.mi.ee/Turundusraadio_14