Taaskord on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Kreeka abipaketi raport paljastanud ebamugava tõe: fond ei usu, et Kreeka oma praegust kurssi hoides eelarve-eesmärke täita suudaks.
Euroala peaks IMFi pakettide taagast vabastama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle asemel, et oma erimeelsusi kinni mätsida, peaksid Euroopa ja IMF haarama kinni võimalusest muuta oma koostöö vormi.
IMFi ei kaasatud ju tegelikult raha saamiseks – vähemalt ei tohinuks see nii olla. Euroala oleks igati võimeline ise oma probleeme kinni maksma.
Mõjuv põhjus IMFi kaasamiseks oli ammutada fondilt tarkust ja kogemusi – on ju viimane tõestanud, et suudab oma «hoolealuseid» distsiplineerida ja korrale kutsuda.
Nii oleks asjad pidanudki minema.
Paraku läks aga nii, et Euroopa pani IMFi hoopis teist viiulit mängima. Ja miskipärast ei jätkunud fondil söakust protesteerida.
Nüüd on IMFi töötajate hulgas aga tunda rahutust. Osalt ka seetõttu, et fond ei tohi lähtuvalt oma reeglitest kanda abivajajaile üle raha, kui viimaste vajadused ei ole kaetud 12 kuuks ette.
Viimase kvartaliaruande järgi tekib Kreeka rahastamisel 2014. aasta lõpupoole 11 miljardi eurone auk, ühtlasi tuleks Kreeka riigivõlga kärpida umbes 4 miljardi euro võrra, et koorem muutuks talutavaks.
Ärgu lugeja nende numbrite peale minestagu – summad ei ole suured. Samas piisab neist puudujääkidest, et rehkendused sassi ajada. Ja arvud peavad ju klappima.
Rehkenduste ümber tekkivad pinged on juba pikemat aega Kreeka kannatusi süvendanud. Veel hullemaks ajab olukorra see, et tärkavad turud on Kreeka abistamise pärast üha pahasemad.
Siiamaani on euroala IMFi kambas hoidnud, lubades neile – sosinal, sest muidu võivad valitsustel probleemid tekkida – et küll nad augutäiteks selle raha kusagilt ikka leiavad.
Nii Kreekal, ülejäänud euroalal ja IMFil endal oleks parem, kui see ebakindlus kaoks. Igaveseks.
Euroopa võiks IMFi välja osta: alustades sellest, et võtab IMFi edasised maksed enda kanda. Ja seejärel võiks euroala võtta üle kõik IMFi kohustused, õige hinnaga.
Sest: euroala liidrid ju kinnitavad, et programm toimib. Meest sõnast, härga sarvist – siis ei tähendaks selline samm ju maksumaksjaile mingeid uusi riske.
Kõik asjad selle lükkega korda ei saaks. Ateena eurooplastest kreeditorid peaksid ilmselt ikkagi laenutähtaegu pikendama – et kergendada viimase koormat ilma poliitiliselt toksiliste korstnassekirjutamisteta.
Aga kui IMF vabaneks sellest surnud abielust, oleks fondil palju lihtsam ilustamata tõde kuulutada.
Ja euroalal oleks raskem ignoreerida omaenda poliitilisi prohmakaid.
Copyright The Financial Times Limited 2013