Riik annab maale kiirete internetiühenduste loomiseks viis miljonit eurot

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistatav hoidis kodus mälupulgal, laua- ja sülearvutis sadu pildifaile ja videosid alaealistest erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides.
Süüdistatav hoidis kodus mälupulgal, laua- ja sülearvutis sadu pildifaile ja videosid alaealistest erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. Foto: Mihkel Maripuu

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas käskkirja, millega riik annab ligi 5 miljonit eurot lisaraha kiirete internetiühenduste rajamiseks maapiirkondadesse. Toetusraha saab taotleda 15. oktoobrini.

«Meil räägitakse üha enam kaugtööst ja sellest, et seni traditsiooniliselt linnalise iseloomuga töökohad on liikunud ka maapiirkondadesse. Üheks sellise arengu peamiseks eelduseks on kindlasti kiire internetiühenduse olemasolu,» selgitas Kiisler, miks riik võrgu väljaehitamist rahastab.

Seni on viimase kolme aasta jooksul välja ehitatud juba 1200 kilomeetrit valguskaablivõrku, millega on kiire internet jõudnud vähemalt 40 000 maapiirkonna elanikuni. Senise võrgu rajamiseks on kokku eraldatud 11,6 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. «Nüüd otsustasime eraldada veel 5 miljonit lisaraha, et jätkata digitaalse lõhe kaotamist ning kiire interneti viimist maale,» ütles Kiisler.
Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatav toetusmeede on mõeldud nendele piirkondadele, kus kiire interneti vähene kättesaadavus on seni takistanud teenuste pakkumist ja ettevõtluse edendamist. Meetme raames toetatakse valguskaablitel põhineva elektroonilise side baasvõrgu rajamist koos vajalike rajatistega. Tänu sellele on uuest taristust kuni 1,5 km kaugusel asuvad kodud, ettevõtted ja asutused hiljem võimalik varustada internetiühendustega, mille kiiruseks on vähemalt 100 megabitti sekundis. Baasvõrgust lõpptarbijani juurdepääsuvõrgu ehitamise kulusid meetme raames ei kaeta - seda teevad internetiteenuse pakkujad ise tavapärases konkurentsiolukorras.

EAS kuulutab taotlusvooru avatuks augusti esimeses pooles. Toetuse saavad taotleda sellised sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub projektis kavandatud tegevuste elluviimine. Toetuse määr on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest vähemalt 15 protsenti peab moodustama omafinantseering. Maksimaalne toetus projekti kohta on 639 116 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles