Swedbank: supermarketite müügitulu kasv on positiivne
31. juuli 2013, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaekaubandusettevõtete jaemüügi kasv aastases võrdluses aeglustus juunis 4%-ni. Käesoleva aasta esimese poolaasta keskmiseks kasvuks tuli aga 5%. Jaemüüki kõige enam mõjutavate supermarketite (osakaal kogu jaemüügist ca 45%), müük kiirenes 3%-ni, kirjutab Swedbank Eesti peaökonomisTõnu Mertsina.
Positiivne on see, et kui esimeses kvartalis oli supermarketite müügitulu aastases võrdluses languses, siis alates aprillist on kasv järk-järgult kiirenenud. Juunis kasvas supermarketite müügitulu jooksevhindades juba üle 7%. Müügitulu on kiiresti kasvanud ka toidukaupade kauplustes, juunis 9% ning käesoleva aasta 6 kuuga keskmiselt 13%.
Mootorikütuse jaemüügi aastane kasv aeglustus juunis kolmandat kuud järjest ning kasvas hinnamõjusid arvestades 5%. Bensiini hind langes juunis aastases võrdluses ning jäi maikuuga võrreldes umbes samale tasemele. Maailmaturu toornafta hinnad hakkasid aga juuni lõpus kiirest kerkima, milles olulist osa mängisid kasvanud pinged Lähis-Idas (viimase paari nädala jooksul on hinnad siiski mõnevõrra allapoole liikunud). Kallimaks muutunud toornafta on tõstnud ka mootorikütuse hindu. Samas ei mõjuta kütuse jaemüüki üksnes selle hind.
Mootorsõidukite jaemüügi kasv aeglustus juunis 4%-ni. Enam kui kaks aastat kiiresti kasvanud esmaselt registreeritud sõidukite müük aeglustus järsult möödunud aasta augustis. Käesoleva aasta esimese 6 kuuga on esmaselt registreeritud sõidukite müük kasvanud vaid protsendi võrra (võrdluseks, 2012. aastal kokku 13%, 2011. aastal 56%), kusjuures juunis vähenes müük juba 13%.
Hulgi- ja jaekaubandusettevõtete laenuportfelli langus on süvenenud. Alates märtsist on languses kaubanduse ja kaubanduspindade finantseerimise eesmärgil võetud laenuportfell, mis viitab ka investeeringute vähenemisele.
Tarbijakindlustunne on Eestis viimastel kuudel halvenenud, peamiselt seoses kesisemate ootustega majandusolukorra suhtes järgneva aasta jooksul. Jaekaubandusettevõtete kindlustundeindikaator on viimastel kuudel olnud aga üsna volatiilne. Kuigi juunis kindlustunne järsult paranes, on see tublisti alla viimase 3 aasta keskmist taset. Peamiseks mõjutajaks on siin ebakindlus tellimuste ning laoseisu taseme hoidmise suhtes lähikuudel.
Majanduses tarbimiseks suunatava raha hulka mõjutab küll tööhõive kasvu aeglustumine, kuid nominaalpalga kasv ületab inflatsiooni. Samuti paigutavad inimesed jätkuvalt oma raha madalate hoiuseintresside tõttu pigem tarbimiseks likviidsemale nõudmiseni hoiusele. Vaatamata müügi aeglustumisele juunis, hoiab jaekaubandus lähikuudel mõõdukat kasvu.