Läti valitsus langetas kriisis valulised otsused

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
5 latti
5 latti Foto: Lati Pank

Viis Läti valitsuserakonda suutsid kokku leppida olulised eelarvekärped ja kui parlament need hiljemalt järgmisel kolmapäeval kinnitab, peaks rahvusvaheliste laenuandjate raha­kraanid taas lahti minema ning riik pankrotist pääsema.




Valitsuserakonnad suutsid neljapäeva hilisõhtuks sotsiaalpartnerite, ametiühingute ja tööandjatega kokku leppida vanemapalga ja pensionide vähendamises kümne protsendi võrra.



Riigiteenistujate palkasid vähendatakse 20 protsendi ja ministrite töötasu 30 protsendi võrra. Ministeeriumite kulud vähenevad 30 protsenti ja valitsusasutuste kulud poole võrra. Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi määr alandatakse seniselt 90 lati tasemelt 35 latile (785 krooni). Käibemaksu tõstetakse kahe protsendipunkti võrra, 23 protsendile.



Astmelise tulumaksu kehtestamine võeti neljapäeval küll päevakorrast maha, kuid eilsete teadete kohaselt ei ole valitsus mõtet veel lõplikult maha matnud ja läbirääkimised jätkuvad.



Valitsuse kava kohaselt võiks praegune 23 protsendi tasemel tulumaksumäär üle 300-latise (6735) kuusissetuleku korral tõusta 29 protsendini, 500-latise (11 225 krooni) kuusissetuleku korral 33 protsendini, 600-latise (13 470) sissetuleku korral 35 protsendini ning üle 800-latise (17 960 krooni) tulu teenijad maksaksid riigikassasse 40 protsenti.



«Eilsete otsustega on riik tõesti pankrotist päästetud,» lausus peaminister Valdis Dombrovskis riigiraadiole pärast kokkuleppe saavutamist. Läti president Valdis Zatlers nimetas eelarvekärpeid karmiks kompromissiks.



«See on väga karm hetk, kuid me ei tohi sammu tagasi astuda,» kinnitas president, kelle sõnul tuleb lätlastel teha riiki tabanud majanduskriisi ületamiseks koostööd.


Valitsuse otsuse peaks parlament kinnitama 17. juunil, kuid peaminister loodab, et seadusandjad astuvad vajalikud sammud juba esmaspäeval. Läti rahandusminister Einars Rep­še möönis, et valitsuse kärpekava võib kaasa tuua streike ja meeleavaldusi, ning tunnistas, et ei ole nende vastu, kuna saab aru, kuidas need inimesi masendavad.



Küll aga on ta vägivalla vastu, sest sellega ei lahendata midagi. Repše tunnistas, et riik maksab varasematel aastatel tehtud vigade eest kõrget hinda.



Kokkulepitud kärped peaksid tagama, et Läti saab juulis Rahvusvaheliselt Valuutafondilt 200 miljonit eurot (3,1 miljardit krooni) ja Euroopa Komisjonilt 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni) laenu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles