Vene valitsus andis eile rohelise tule stiimulprogrammile löömaks hoogu sisse riigi raugevale majanduskasvule. Kavas on valik investeeringuid infrastruktuuri ning soodustusi väike- ja keskettevõtetele.
Kreml asub «krokodillidega» majandust käivitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal tagasi näitasid andmed, et Vene majanduskasv on langenud tänavu esimese poolaastaga 1,7 protsendi peale – osutades ohule, et aasta lõikes kukub kasv tublisti alla 3 protsendi.
«Need ei ole rõõmsad numbrid,» ütles kabineti koosolekul peaminister Dmitri Medvedev. «Me mõistame väga hästi, et kasvutempo pole piisav.»
«Meil tuleb arvestada sellega, et majanduskasvul on peal objektiivsed piirangud, nii välised kui riigisisesed,» lisas Medvedev.
Juunis teatas president Vladimir Putin, et valitsus paneb riiklikust varafondist 450 miljardit rubla (14 miljardit dollarit) kolme suure transpordiprojekti alla: uus kiirraudtee Moskvast Kongi, Trans-Siberi magistraali uuendamine ja uus ringtee ümber Moskva.
Lõppkokkuvõttes kasutaks Venemaa infrastruktuuri-investeeringuteks kuni poole oma 87 miljardi dollarilisest reservfondist. «Reservi raha ei tohi kulutada tühja-tähja peale. See raha tuleb suunata projektidesse, mis muudavad meie riigi olukorda,» ütles president tookord.
Täpsemat infot infrastruktuuriprogrammi kohta valitsus eile ei avaldanud.
Küll aga ütles Medvedev, et valitsus on võtnud vastu mitmeid meetmeid toetamaks väike- ja keskettevõtteid – maksusoodustusi ja abi laenude saamisel.
Analüütikute hinnangul võivad infrastruktuurikulutused ja ettevõtlusabi teoreetiliselt küll Vene majandust mõnevõrra aidata, kuid nad kahtlevad infrastruktuurirahade kasutamise efektiivsuses ning selles, kuivõrd suur oleks stiimulite mõju Vene majandusele lähiperspektiivis.
Üha suuremat muret teeb analüütikutele investeeringute kukkumine, mis annavad ligikaudu 20 protsenti Vene sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvust. Kuu alguse poole teatas Vene statistikaamet, et investeeringud materiaalsesse varasse – nagu maa ja masinad – on juuniga langenud 3,7 protsenti. Alles aasta tagasi kasvasid investeeringud kahekohaliste protsentide kaupa.
Endine Vene keskpanga asepresident ja värske majandusminister Aleksei Uljukajev andis eile mõista, et valitsus võib olla nüüd valmis majanduse turgutamiseks ka lühiajalisi meetmeid rakendama.
«Meil on võimalus kasutada rahalisi ja eelarvelisi stiimuleid,» ütles Uljukajev.
Copyright The Financial Times Limited 2013