Majandusteadlane: Eesti on vene investori offshore-piirkond
26. juuli 2013, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ettevõtja jaoks on Eesti omataoline offshore-piirkond, rääkis Venemaa majandusteadlane Andrei Kobjakov Äripäevale.
Kuidas reageerite, kui loete uudist, et Eesti riigivõlg on Euroopa madalaim?
Selleks, et taoline uudis oleks võimalik, ohverdas Eesti sotsiaalsed kulutused ja investeeringud. Samas valisid kriisiga kõige paremini toime tulnud Euroopa riigid ning Lõuna-Korea vastupidise tee.
Stimuleerisid majandust?
Jah, kuid ka stimuleerida võib erinevalt. Võib tõsta pensione eesmärgiga, et pensionärid hakkavad raha raiskama ja panevad majanduse käima, kuid efektiivsem on investeerida uue väärtuse loomisse. Nii tegi Roosevelt suure depressiooni aegu. Ta ehitas teid, elektrijaamu, taristuobjekte, taltsutas monopolistide huve.
Kui Eesti oleks valinud sotsiaaldemokraatliku tee – devalveerinud krooni, võtnud laenu ja majandust stimuleerinud –, kas me ei oleks siis lõpetanud nagu Kreeka?
Vastupidi. Kreeka ei saanud valuutat devalveerida, kuna loobus drahmist. 90 protsenti majandusteadlastest, ka Nobeli preemia laureaat Paul Krugman ütleb teile, et see oli viga.
Teie kolleeg Mihhail Hazin usub, et kriisist väljumiseks peab Eesti tegema tihedat koostööd Venemaaga. Olete nõus?
Venemaa kodanikud ostavad aktiivselt Eesti kinnisvara. Nende silmis on investeeringud Eestisse piisavalt atraktiivsed.
Minu arvates tahavad paljud lihtsalt kapitali Venemaalt välja viia.
Muidugi! Venemaa ettevõtjate jaoks on Eesti omataoline offshore-piirkond. Ühelt poolt ei ole see enam Venemaa, teiselt poolt on reeglid arusaadavad, mentaliteet tuttav, infrastruktuur lihtne. Ainus «aga» – vene investor on tujukas, teda tuleb natuke tagant lükata. Tuleb pidada läbirääkimisi, ka kulisside taga.
Arvan, et venemaalased võivad olla väga huvitatud investeerimisest strateegilistesse objektidesse, mida NSVL – kuidas seda ka ei kirutaks – ehitas igasse liiduvabariiki. Nüüd on Eesti ELi liige. Küsimus: milliseid strateegilisi projekte, nagu VEF tehas, Šiauliai televiisoritehas, Baltimaade elektrijaamad EL rahastab või ehitab?
Loe täispikka intervjuud Äripäevast.