Vilo: IT-alal konkurentsis püsimise tagab ainult väga hea haridus

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Vilo
Jaak Vilo Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul on IT töö muutumas üha keerulisemaks ning konkurentsis püsimiseks on vaja kindlasti omandada väga hea haridus.

Kas tung informaatika erialale on Tartu Ülikoolis eelmise aastaga võrreldes suurenenud?

Oleme Tartu ülikoolis kõige suurema vastuvõtuga eriala, lisaks võetakse samale erialale TTÜs, rakenduskõrgharidusega IT-Kolledžis, natuke on on informaatikat ka Tallinna Ülikoolis ja kutsekoolides. Ehk siis eriala on väga suur ja loomulikult sellist 20-inimest-ühele-kohale-konkurssi ei saa tekkida. Ma arvan, et sel aastal oli konkurss Tartu Ülikoolis veegi tihedam, veelgi parem kui eelmisel aastal.

Tegelikult on see selline keeruline teema, sest gümnaasiumist tuleb ju lapsi oluliselt vähem välja kui eelmisel aastal, selle juures on informaatika positsioon aga kindlasti paranenud. See informaatika positsiooni parandamine ongi IT-Akadeemia (Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, toim) eesmärk, sest, uskuge või mitte, Eestis on umbes kaks korda vähem IT-töötajaid kui Põhjamaades rahvastiku proportsioonis.

Ehk ruumi nagu on.

Ruumi on tohutult. Paljud töökohad, mis suudaksid anda suhteliselt kõrgeid palku, on täitmata, sest lihtsalt ei ole inimesi võtta.

Rääkisime siin gümnaasiumilõpetajatest, aga kui palju tulevad juba omandatud erialaga täiskasvanud Tartu Ülikooli informaatikat õppima?

Ma selle aasta kohta ei oska öelda, aga eelmisel aastal oli neid küll, kellel olid teise eriala kõrgharidus juba olemas ja tulid IT-d õppima. Ülikoolis saavad kõikide erialade tudengid õppida IT-d. Kui me võtsime informaatika erialale 155 tudengit, teaduskonnas on 200 tudengit ehk matemaatikud, statistikud ka, siis programmeerimise esimest ainet hakkasid õppima 350 Tartu Ülikooli tudengit ehk kuskil sadakond tudengit puhtalt teistelt erialadelt.

Kas ka neiud tahavad informaatikat õppima tulla või on see ikka veel pigem patsiga poiste ala?

Ma täpseid numbreid ei oska hetkel öelda, kuid meie arvates on ülikasulik, et neiud õpiks IT-d. Erialana ei ole see pika patsiga poiste pärusmaa, naised on väga vajalikud IT-le, see on täiesti selge. Neid rakendusi, kuhu IT-d tehakse on nii laias spektris, et jagub kõikidele erineva taustaga inimestele. Kõigile jätkub töökohti ja huvitavat tööd.

Kas Tartu Ülikool on eraldi reklaami informaatika õppimisele teinud või on see juba nii populaarne ala, et reklaamib ennast ise?

Ei, me päris nii naiivsed ei ole, et arvaks, et päris ilma saaks hakkama. ITL (Info- ja telekommunikatsiooni ettevõtteid ühendav organisatsioon) on käinud koolides, me ise oleme käinud koolides kohal, oleme üritanud tekitada fooni ajakirjanduses. Aga noorte puhul ei tea keegi, mis see lõpuks ikka mõjub, kas selleks on ajaleht või teiste noorte arvamus.

Kas koolides käies on noorte suurenenud huvi IT vastu näha?

Eks IT on suur ja lai, üks inimene võib rääkida ühte juttu, teine rääkida teise nurga alt. Minu arvates kindlasti tekib huvi. IT ei ole lihtsalt see, et sa õpid ära programmeerimise paari ainega ja siis lähed juba tööle, IT on juba olemuselt praegu väljakutseid sisaldav eriala.

Me näeme, kui palju Google on muutnud maailma, autod juba sõidavad ise ilma juhita ja nii edasi. See on uskumatu, kui palju IT on kogu maailmas sees. Ühtegi eluvaldkonda ei ole võimalik ette lugeda, milles IT-d ei oleks ja see kõik ei ole lihtsalt programmeerimine, see on ka mõtlemine, et kuidas need asjad on omavahel seotud.  Üks asi, mis on positiivne, on see, et noored näevad seda võimalusena maailmale head teha, ka teistele teaduserialadele näiteks. Õnneks on hakatud märkama, et need seosed teiste erialadega on väga tugevad ja olulised.

Kas tendents, et informaatikatudeng läbib mõned kursused ning läheb ülikooli pooleli jättes kohe tööle, on vähenemas?

See on väga oluline teema. Vastust on väga raske öelda. Nii suure vastuvõtuarvu pealt – seal on kindlasti neid, kes tahavad võimalikult kaugele jõuda hariduse poole pealt, on neid, kes tahavad minna võimalikult kiiresti tööle, selles spektris on kindlasti ühte ja teist.

Meie enda seisukoht on muidugi see, et kui sa oled võimalikult palju õppinud, siis sinu edasised karjäärivõimalused ja potentsiaal on suuremad, kui siis, kui lähed kohe kitsalt programmeerima ja jätad oma hariduse pooleli. Kuidas seda noortele öelda – seda me hästi veel ei tea.

Kas ka tudengeid otse koolipingist värvavad ettevõtted peaks tundma rohkem vastutust nende haridustee jätkumise eest?

Suured IT-ettevõtted, need kes teevad tõsiseid asju, need saavad väga hästi sellest vastutusest aru. Aga lisaks, üldse mitte halvustades, on start-upid, kes teevad vahel väga tehniliselt väljakutsuvaid, uusi asju ning vajavad selleks väga hea väljaõppega inimesi. Ei ole võimalik tekitada ettevõtetega ühte kokkulepet, et me ühtegi üliõpilast ei palka, sest on ettevõtteid, kes selle leppega ei ole nõus ning on teiste sektorite ettevõtteid, kes samuti palkavad IT-inimesi.

Suuremad IT-ettevõtted, kellega me koostööd teeme, saavad sellest probleemistikust suurepäraselt aru, ITL tervikuna saab väga hästi aru, et see on halb, kui tudeng jätab kooli pooleli. Eks see on kahes asjas kinni – esiteks on tudengid, kes sooviksid kiiresti suuremat palka, teiseks on ettevõtted, kellel on vaja kiirelt kedagigi tööle. Need on kaks kriitilist poolt, mis seda olukorda tekitavad. Aga ma usun, et see tööturg, see arvuline osa muutub paremaks ning ettevõtted kindlasti teevad õiged valikud, võttes tööle võimalikult hea hariduse ja kogemusega inimesi.

Ega see IT-töö ei muutu järjest lihtsamaks ja lihtsamaks, pigem vastupidi. Kes tahab pikka aega konkurentsis püsida, peab väga hea hariduse alla saama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles