Nafta hind tegi eile varahommikul USAs käesoleva aasta rekordi ja analüütikud usuvad, et musta kulla hinna tõus lähiajal jätkub. Eesti majandusele tähendab see lisakoormust.
Nafta hind trügib saja dollari poole
11. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile varahommikul maksis toornafta barrel New Yorgi toorainebörsil 71,75 dollarit. Mullu detsembris oli madalaim hind ligi 32 dollarit. Arengufondi eksperdi Heido Vitsuri sõnul on nafta hinna tõusul kaks põhjust.
«Maailmas arvatakse, et majandus on põhjas ära käinud,» ütles Vitsur. «Loodetakse, et see raha, mida lääneriigid majandusse pumpasid, tõmbab selle jälle käima.»
«Teine põhjus on see, et toornafta hind ei ole jätkusuutlik,» märkis Vitsur. «Sellisel tasemel sai toota ainult olemasolevatest puuraukudest, arendustegevus jäi seisma. Arvatakse, et odavamalt kui 80 dollarit barreli eest ei saa väljaspool Saudi Araabiat uut arendust teha.»
Vitsur pakkus, et aasta lõpuks peaks nafta hinnatase jääma 80–90 dollari vahele.
«Ma poleks üllatunud, kui nädala või kahe pärast jõuab hind 80 dollarini barreli eest,» ütles ka Fuel First Consultingi analüütik Gerard Rigby eile uudisteportaalile BBC.
Lisakoorem
Vitsur märkis, et Eesti majandus on üle elanud ka 140-dollarise barrelihinna, vaid eratarbimine vähenes. Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul tähendab aga kallim nafta hind lisakoormust Eesti majandusele.
«Samas ei sea see meid teiste riikide suhtes halvemasse olukorda, sest tegu on sümmeetrilise, kõikide jaoks ühesuguse šokiga,» ütles Lindpere. «Pealegi ei ole eelmise aasta kõrge nafta hind veel mõnedest hindadest täielikult taandunud – kütus on küll odavnenud, kuid see pole täies ulatuses tarbijahindadesse edasi kandunud.
Näiteks bussitransport või gaasi hind – seal peaks teatud puhvrid olemas olema.»
Lindpere märkis, et praegune hinnatase ei ohusta Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist. Samas peab seda jälgima, kui tõstetakse makse. Valitsusliit tahab tõsta kütuseaktsiisi juulikuust.
Eesti Energia rõõmustab
«Nafta hind on väga paljude tundmatutega võrrand – loodusjõud, OPEC, spekulandid, varude olemasolu, vabade tootmisvõimsuste olemasolu hankivas ja töötlevas naftatööstuses, nafta kui vara portfellis, alternatiivenergia, Hiina majanduse struktuur ja nõudlus kütuste järele,» loetles Lindpere musta kulla hinna mõjutajaid.
Olerexi turundusjuht Antti Moppel tõdes, et pikaajaliselt on nafta hinna liikumist prognoosida võimatu. Olerex arvestab barrelihinnaga, mis jääb vahemikku 60–80 dollarit.
Enam kui 80-dollarine toornafta hind teeks rõõmu Eesti Energiale, kel on pooleli kaks ambitsioonikat vedelkütuse projekti – üks Narvas ja teine Jordaanias. Miljardeid kroone nõudev investeering on tasuv, kui naftahind jääb vahemikku 60–70 dollarit, on Eesti Energia juhid seni kinnitanud.
Mäletatavasti mullu, kui naftabarrel jõudis rekordilise 147 dollarini, nägid analüütikud hinnaralli põhjusena lisaks spekuleerimisele ka seda, et suured kasvavad majandused, nagu Hiina ja India, tarbivad naftat rohkem, kui toota suudetakse.
Majanduskriis on tarbimist kokku tõmmanud. Mullu ennustasid mõned analüütikud nafta hinnaks 200 dollarit.