Enam kui pooled maailma väärtpaberiturgudest pidid läinud aastal võitlema küberrünnakutega – kardetavasti on turud häkkerite ees üha kaitsetumad, mis ohustab kauplemiskeskkonna stabiilsust.
Pooled maailma börsid peavad tõrjuma küberrünnakuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile vastava raporti avaldanud Maailma Börside Föderatsioon (WFE) ja Rahvusvaheline Väärtpaberikomiteede Organisatsioon (IOSCO) kutsuvad üles tõhustama piiriülest seadusandlust selliste rünnakute välistamiseks. Ligi pooled WFE ja IOSCO poolt vaadeldud börsidest usuvad, et kõige efektiivsem relv küberkuritegevuse vastu oleks just efektiivsemate reeglite kehtestamine.
Raport toonitab, et nii valitsused kui börsid on üha enam mures potentsiaalse mastaapse rünnaku pärast võtmelise tähtsusega turuinfrastruktuuri haldajate pihta, mis võiks kahjustada finantsturgude usaldusväärsust.
Börsid on tavatsenud väita, et häkkerite poolt tulenev oht pole märkimisväärne, kuna nende arvutivõrgud on eraviisilised ja suletud.
Kaks aastat tagasi teatas Nasdaq OMX rünnakust, mille käigus häkkerid keskendusid veebipõhisele rakendusele, mis sisaldas ülimalt tundlikku informatsiooni. Samas tõttas börsioperaator kinnitama, et nende kauplemistegevus rünnakus kahjustada ei saanud.
WFE-IOSCO uuringu väitel «ei taotle [häkkeird] enam niivõrd finantsilist tulu, vaid üritavad pigem [börse] destabiliseerida».
Peamiselt keskendutakse hajutatud teenusetõkestamise rünnetele (DDoS) ja pahavara kasutusele, segamaks ja takistamaks igapäevaseid toiminguid – turgude manipuleerimine on teisejärguline.
Börsid kaebavad ka andme- ja siseinfo, sealhulgas nn kõrgsageduskauplemise (high-frequency trading, HFT) strateegiate lähtekoodide varguste peale.
Elektroonilist kauplemiskeskkonda ja internetti lahutav piirjoon on muutumas kiiresti üha hägusemaks. Aprillis tabas USA turgusid lühike kuid äge müügilaine – vaid paar minutit pärast seda, kui AP uudisvoos ilmus nende häkitud Twitteri konto kaudu teade, et Valget Maja rünnatakse.
Vaid paar nädalat enne seda oli USA finantsjärelevalve (SEC) andnud ettevõtetele loa Twitteri kaudu firmateateid edastada. Twitteri-kontod on oma terminali integreerinud ka Bloomberg – finantsturgude populaarseim allikas.
46 küsitletud börsist 59 protsenti ütlesid, et nende tegevuspiirkonnas on juriidiliselt võimalik kehtestada küberkuritegevuse vastaseid sanktsioone. Vaid pooled neist pidasid aga praeguseid meetmeid piisavateks küberkuritegevuse ärahoidmiseks.
Eriti nigelateks pidasid olemasolevaid seadusi Ameerika ja Euroopa börsid.
«Peamiselt kaheldakse meetmete efektiivsuses seetõttu, et küberkuritegevus on oma olemuselt rahvusvaheline, mistõttu on seadusi raske jõustada,» ütles raporti autor Rohini Tendulkar.
Börside võimalused oma kaebusi edastada piirduvad reeglina riiklike regulaatorite ja küberkuritegevust vaagivate foorumitega.
Copyright The Financial Times Limited 2013