Estlink 2 annaks märksa odavama elektrihinna

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Foto: Mihkel Maripuu

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab oma blogis, et kui Estlink 2 oleks juunis töös olnud, siis oleks börsil pidanud elektri eest maksma umbes kolmandiku võrra vähem.

Nord Pool Spoti Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 miljoni euro eest.

«Kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõikidel tundidel vähemalt kümnendiku jagu kõrgem, kui see oli juunis pudelikaela esinemise tundidel (74 protsenti ajast),» kirjutas Veskimägi.

Veskimägi arvutas, et kümnendiku võrra kõrgem hind oleks tähendanud siinsetele elektritarbijatele 4,1 miljoni euro võrra suuremat kulu. Pudelikael all peab Veskimägi silmas tunde, mil nõudlus oli suurem kui kaabli läbilaskevõime.

«Ma muidugi tunnetuslikult arvan, et ilma Estlink 1 oleks olnud tarbijate kogukulu ilmselt sellest 30 miljonit eurost märgatavalt kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevusi muutuvkuludes,» kirjutas Veskimägi.

Veskimäe arvutuste järgi oleks aga teise Estlinki olemasolu andnud tarbijatele hinnavõidu suurusega ligi 8 miljonit eurot.

«Kui Soome-Eesti vahel pudelikaela ei ole ning kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind, siis oleks tulnud tarbijal juunikuus maksta börsilt ostetud elektri eest umbes 19 miljonit eurot,» kommenteeris Veskimägi.

Estlink 1 võimsus on 350 MW, uus kaabel lisab veel 650 MW.

Veskimägi toonitas, et ühenduskaableid on vaja ja need toovad kasu tarbijale. Veskimägi märkis, et põhivõrgu ülekandetasude tõus on tingitud investeeringuist Eesti ja Soome turgude ühendamiseks.

«Põhivõrgu tariif on praegu 1,28 s/kWh, olles tõusnud 0,15 senti võrreldes 2012. aastaga. Näiteks energia hind on keskmises fikseeritud paketis hetkel suurusjärgus 5,5 s/kWh. Antud põhivõrgutasu tõus tähendas keskmisele leibkonnale täiendavat kulu umbes 40 senti kuus,» ütles Veskimägi.
«Kogu tariifi tõus läheb just nende eelnevalt nimetatud Estlinkide ja kaasuva taristu rajamiseks. Eleringi tavapärased investeeringud, mis katavad olemasoleva elektrisüsteemi amortisatsiooni on umbes 30 miljonit eurot ja need tariifi ei mõjuta. Need on samas mahus kulumiga,» märkis Veskimägi.

Juunis oli Eesti selle aasta kõrgeim börsihind, olles märksa kõrgem kui Soomes. Eestis 53,36 eurot ja Soomes 38,63 eurot MWh.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles