Petturarendaja võttis raha ja põrutas Indiasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole midagi teha. Tõsiselt. Nii ta seisab siin,» lausus Ülar Tooming, silmitsedes poolikut maja, kuhu ta ostis pooleteise miljoni eest korteri. Pärast korteriostu majaehitus katkes, praegu ei ole seal vett, elektrit ega kütet. Maja arendaja põgenes aga kurja Eesti talve eest Indiasse.
Eile hommikul oma kinnisvara vaatama minnes avastas Tooming, et majja olid vahepeal sisse murdnud vargad, kes olid keldri katlaruumist ära viinud neli gaasikatelt ja muudki kraami. See oli kibe lisa saagale, mis on talle niigi väga suurt rahalist kahju tekitanud.
Mullu 30. septembril ostis Tooming koos abikaasaga kolmetoalise korteri Järvekülla Ülemiste järve teisel kaldal. Lepingu kohaselt pidi maja novembri lõpuks valmis olema, ent oktoobri lõpus jätsid töömehed objekti saatuse hooleks ning kadusid.
Toomingu korter asub Järvekülas aadressil Kaare tee 1a, sama arendaja teise samasuguse neljakordse maja kõrval. Hoonel on ees aknad ja uksed, välisfassaad on viimistletud ning kuigi sees pole trepil veel käsipuid ja igal pool vedelevad juhtmed, jätab maja siiski peaaegu valmis mulje.
Just see peaaegu valmis maja mulje meelitas sinna korteri ostuks broneerimislepingut sõlmima ka 29-aastase Jana, kes oma perekonnanime avaldada ei soovi. Janale lubas korterit vahendanud kinnisvarafirma Hauster maakler Helen Maide, et korter saab kindlasti detsembri lõpuks valmis. Detsembri lõpp oli Janale oluline seetõttu, et tänavuse aasta alguses sündis talle laps ja ta tahtis selleks ajaks juba uues kodus olla.
Oktoobri lõpus või novembri alguses broneerimislepingut sõlmides käis töö majas Jana mäletamist mööda veel täie hooga. Kuu aja pärast oli majas aga vaikus. «Maakler valetas näkku, ütles, et korter saab kindlasti detsembri lõpuks valmis,» lausus Jana.
Broneerimislepingu eest maksis ta 132 000 krooni ehk kümnendiku korteri müügihinnast. Kuna korter valmis pole, elab ta endiselt üürikorteris. Broneerimislepingu raha ta tagasi saada enam ei looda, ent nüüd pole tal raha ka teise korteri sissemakse tegemiseks. Seega pole võimalik ka uut korterit osta.
Kõrvalasuva Kaare tee 1b majas korteri eest 235 000 krooni broneerimistasu maksnud, ent oma nime mitte avaldada soovinud mehe sõnul lubati talle septembris lepingut sõlmides, et 10. oktoobriks on kõik valmis.
Tema maksis korteri hinnast 17 protsenti kohe ära, sest «niikuinii on vaja ju maksta, selle võrra oleks pangalaen väiksem tulnud».
Nagu Janagi, on ta teinud notari juures avalduse broneerimislepingust loobumiseks, ent oma raha tagasi saada ta väga ei looda.
Helen Maide enam Hausteris ei tööta. Firma juhi Mihkel Oiderma sõnul oli lahkumise põhjus just probleemid Kaare tee majadega. Selles küsimuses peab Oiderma ka Hausterit kannatajaks, sest Kaare tee majade arendaja Metrotrade Group OÜ jäi ka firmale korterite vahendamise eest võlgu.
Kinnisvarabuumi ajal esines Maide ajakirjanduses ja andis nõu, kuidas kortereid müüa, praegu on ta osutunud aga kõigile tabamatuks. Tema vanale numbrile helistades teatab naishääl, et number pole enam kasutuses.
Arendaja Metrotrade’i juht ja ainuomanik Jüri Trutsi aga suhtles talle raha maksnud inimestega viimati jaanuaris, lubades majad valmis ehitada. Seejärel põrutas aga Indiasse puhkama ja pärast seda on temaga ühenduse saamine muutunud väga keeruliseks. Praegu on ta küll Toomingu andmetel Eestis tagasi, ent temaga kontakti saamiseks pole kellelgi pakkuda ühtki töötavat telefoninumbrit.
Trutsile pole see esimene kord, kus teda süüdistatakse pettuses. Eelmise sajandi lõpus käis ta läbi pika kohtutee, sest süüdistuse kohaselt võttis Trutsi 1993. aastal Sotsiaalpanga Haapsalu filiaali juhina töötades 1,4 miljonit krooni altkäemaksu laenu andmise eest. Tollal pääses ta kohtust kuriteo aegumise tõttu puhta mehena.
Petta saanud Tooming maksab praegu laenumakseid ja elab ise üürikorteris. Ta koliks oma korterisse sisse, kui maja ehitus lõpeks, ent hetkel pole majas ei vett, elektrit ega kütet ning isegi küttekatlad varastati ära. Oma raha tagasi saada ta eriti ei looda, sest enne teda on võlglaste järjekorras riik ja SEB pank, vara aga pankrotimenetluses oleval kinnisvaraarendajal kõigile tagasimaksmiseks pole.
----------------------------------------------------------
Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel:
Väga kahetsusväärne juhtum
See lugu on ikka puhas sulitegemine. Säärast petuhõngulist asja ei saa kunagi tavaliseks pidada. Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga. Selle arendaja ja juhi nimi ei ütle mulle ka midagi ning kinnisvarafirmade liidu liige see arendaja ei ole.
Praegu on soovitatav hoida eemale kinnisvarast, mis pole valmis ehitatud, sest «lattu toodetud» maju ja kortereid on valmis vähemalt kahe aasta jagu. Ostja ei peaks praegu mingeid riske võtma, vaid olema rõhutatult nõudlik, sest ükski risk pole põhjendatud.
Teatava garantii annab ka kinnisvarafirmade liitu kuulumine. Me tunneme oma liikmeid ja juba lugupidamisest oma väärikate liikmete vastu ei saa mingite juhutegijatega toimetada. Meie liikmeks astumine pole ka väga lihtne, kandidaatide taust vaadatakse põhjalikult läbi. Musti lambaid me enda sekka ei taha.
Selliste asjade eest on liidust välja visatud. Liidu juures tegutseb aukohus heade tavade koodeksi põhjal, mille rikkumise korral on võimalik pöörduda aukohtu poole. Seni on see sajaprotsendiliselt kohtuteed vältinud. Kui kellelgi on olnud õigustatud rahaline nõue, siis aukohtu kaudu on see raha ka kätte saadud.