2013. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 6 protsenti, import jäi aga samale tasemele, teatas statistikaamet. Eksport suurenes ka tänavu aprilliga võrreldes.
Mais kaupade eksport kasvas
10. juuli 2013, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,11 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,16 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 54 miljonit eurot. Eksport kasvas impordist kiiremini ning kaubavahetuse puudujääk vähenes 2012. aasta maiga võrreldes 54 protsenti.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15 protsenti) ja Venemaa (12 protsenti). Eksport kasvas kõikidesse peamistesse sihtriikidesse, v.a Saksamaa.
2012. aasta maiga võrreldes mõjutas koguekspordi suurenemist enim väljaveo suurenemine Rootsi ja Venemaale (kasv vastavalt 18 protsenti ja 15 protsenti). Rootsi ja Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja mööblit, Venemaale mehaanilisi seadmeid ja mööblit.
Kõige rohkem imporditi mais kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Rootsist ja Saksamaalt (mõlemast 11 protsenti). Võrreldes aastatagusega vähenes import Eestisse Venemaalt ja Soomest (langus vastavalt 54 protsenti ja 2 protsenti). Samal ajal suurenes kaupade sissevedu Poolast ja Rootsist (kasv vastavalt 51 protsenti ja 25 protsenti). Soomest, Rootsist ja Poolast imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, Saksamaalt sõidukeid ning nende osi.
Eestist eksporditi enim masinaid ja seadmeid (30 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid kütuseid (11 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9 protsenti). Eksport suurenes võrreldes eelmise aasta maiga peamiselt masinate ja seadmete (kasv 8 protsenti) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemise tõttu (kasv 21 protsenti). Samal ajal vähenes oluliselt metalli ja metalltoodete väljavedu (langus 28 protsenti).
Mais imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (32 protsenti Eesti koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11 protsenti) ning mineraalseid kütuseid (11 protsenti). Masinate ja seadmete sissevedu suurenes 12 protsenti, samal ajal vähenes mineraalsete kütuste sissevedu 27 protsenti.
Võrreldes aprilliga kasvas eksport 3 protsenti, import aga vähenes 4 protsenti. Ekspordi kuist juurdekasvu suurendas mineraalsete kütuste väljaveo suurenemine. Võrreldes eelmise aasta maiga langesid ekspordihinnad 2 protsenti ja impordihinnad 3 protsenti.