Majanduslangus oli arvatust väiksem
9. juuni 2009, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esialgsete andmete järgi langes majandus aasta esimeses kvartalis 15,6 protsenti, siis uute, täpsustatud andmete järgi oli langus 15,1 protsenti.
SKT jooksevhindades oli esimeses kvartalis 52,2 miljardit krooni ja vähenes nominaalarvestuses teist kvartalit järjest. Reaalarvestuses ehk hinnamõjusid arvestades vähenes SKT neljandat kvartalit järjest.
Võrreldes mulluse viimase kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT I kvartalis 6,1 protsenti.
SKT vähenemist I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga mõjutas järsult langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 21,4 protsenti, mõjutatuna eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude muutuse kiirest vähenemisest. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKTst oli 98,9 protsenti.
Jooksevhindades oli sisemajanduse nõudlus SKTst väiksem viimati 8 aastat tagasi 2001. aasta III kvartalis.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 17,6 protsenti. Vähenemine toimus kõikides kulugruppides, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes 26,6 protsenti mõjutatuna kõige enam kapitaliinvesteeringute vähenemistest ettevõtete ja kodumajapidamiste sektoris. Põhivaraliigiti vähenesid enim investeeringud transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Kiiresti vähenesid investeeringud ka eluruumidesse.