Vene naftatarned Euroopasse on langenud 10 aasta rekordmadalusse, mistõttu on siinsed rafineerimistehased sunnitud maksma kasinate varude eest raskemat raha.
Venemaa pöörab naftatorud ida poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulis voolab Venemaalt Euroopasse vaid 2,1 miljonit naftabarrelit päevas.
Põhjuseid on kaks. Esiteks tarbib Vene kohalik rafineerimissektor rohkem naftat, teiseks on aga hakanud vilja kandma Moskva poliitika kasvatada eksporti Hiinasse.
Kui alles 2010. aastal voolas Venemaalt Aasiasse pisike naftanire, siis tänase seisuga juba ligi 500 000 barrelit päevas – tänu lennukatele lepingutele, mis Venemaal on õnnestunud sõlmida varustamaks Hiinat läbi värskelt valminud Ida-Siberi-Vaikse ookeani torujuhtme.
Juunis sõlmis Rosneft Hiinaga 270 miljardi dollari diili, mille alusel tarned Hiinasse kahekordistuvad.
«Venelaste vaatevinklist on mõistlik suunata eksport ümber Aasiasse, kus nõudlus järjest kasvab. See aga põhjustab [toornafta]nappust Euroopas, kuna languses on ka Põhjamere toomine,» ütles Amrita Sen konsultatsioonifirmast Energy Aspects, kes olukorda Financial Timesi palvel analüüsis.
Analüütikute sõnutsi võivad uues olukorras eriliselt kannatada Euroopa idaservas tegutsevad rafineerijad nagu soomlaste Neste Oil, poolakate PKN Orlen ja ungarlaste MOL Group, mis on saanud Venemaalt olulises koguses toornaftat.
Copyright The Financial Times Limited 2013