Ministeerium valmistub elektriturgu piirama
3. juuli 2013, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeerium valmistub kirjutama seaduseparandust, mis peaks vältima, et tulevikus ei oleks jaanipäevajärgse ajaga sarnast elektrihinnahüpet, mil megavatt-tund maksis ligi 104 eurot. Ministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani sõnul tuleb konkurentsiametil juhtunut analüüsida.
«Juhul kui börs ei suuda tagada kõikides Balti riikides ühesugust toimimismudelit ja see hakkab Eesti tarbijat negatiivselt mõjutama, tuleb kaaluda vajadust seadusemuudatuse järele,» märkis Leppiman.
Aga juba praegu näeb Leppiman kolme suurt probleemi, mida tuleks täpsemalt reguleerida.
«Kas konkurentsiameteil on piisavalt õigusi põhivõrguettevõtete kontrollimiseks?» sõnastas Leppiman esimese probleemi. Leppiman märkis, et hinnahüppes võis olla oma osa Leedu põhivõrguettevõttel, kes mingil põhjusel koormas 1300 MW läbilaskega Leedu-Valgevene elektriliini vaid 80 MW võimsusega.
Asekantsleri sõnul on vaja teada saada, miks leedulased nii käitusid. Leppiman kinnitas, et Leedu, Läti ja Eesti konkurentsiamet peavad enam kontrollima põhivõrguettevõtete tegevust.
Teine probleem, mida majandusministeerium tahaks reguleerida, on suurte elektrijaamade hooldusremonditööd. Kõrge hinna üks põhjus oli suurte elektrijaamade remont, mistõttu tootmisvõimsus vähenes nii Eestis kui ka Leedus.
«Praegu arvavad kõik tootjad, et jaanipäeva paiku on madal tarbimine ja panevad oma tootmise remonti, kuid keegi peaks koguma infot elektrijaamade hooldustööde kohta ja reguleerima, millal ja mis mahus elektrijaamad võivad oma töö seisata,» ütles Leppiman.
«Kelle ülesanne see on?» päris Leppiman. «Nord Pool Spot (elektribörs – toim) ütleb, et see on kauplemisplatvorm, põhivõrk aga tagab ülekande ja varustuskindluse.»
Kolmas probleem on poliitiline, et börs toimiks ühtmoodi kõikides Balti riikides. Elektribörs Nord Pool Spot on vabatahtlik, mis tähendab, et elektrijaamad ei pea müüma börsile, vaid võivad teha otsetehinguid.
Balti riikide probleem on, et siin on suured, peaaegu monopoolsed tootjad: Eesti Energia ja Latvenergo. Leppimani sõnul peaks Nord Pool Spot suured tegijad börsile sundima, et muuta turg tõhusamaks.