Sester: elektri hinna peab tekitama pakkumise-nõudluse suhe
2. juuli 2013, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hind peab tekkima loomulikul teel pakkumise ja nõudluse suhtena nagu see üldjuhul kõikide kaupade puhul ka normaalses ühiskonnas kehtib. Samas on oluline turu üle järel- ja täiendavad kontrollid, et keegi ei hakkaks manipuleerima. Konkurentsiameti töö on uurida, kas turu reegleid on rikutud, kirjutab Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Juuni algusest saadik püsinud kõrge elektri börsihind on tingitud erinevatest suveperioodil läbiviidavatest elektriühenduste ja elektrijaamade hooldus- ja remonttöödest. Kui juuni alguses oli tavapärasest suuremas hoolduses Estlink merekaabel, siis nüüd on korralises hoolduses või erakorralises avariiremondis rohkem kui kolmandik Balti riikides ühenduste või elektritootmise võimsustest. Lisaks sellele on ka Estlink merekaabli kaudu Soome elektrihind kõrge (näiteks kohati hinnaga 120 eur/MWh), mille põhjuseks omakorda on hooldused Soome elektriühenduste ja –tootmisvõimsuste juures. Nordpoolspot’i andmetel saavad hooldused läbi erinevatel aegadel sel nädalal, Eesti Energia hoolduses energiaplokkide juures juuli keskpaigas.
Võiks öelda, et elektri hind läks ülesse tänu odava hinnaga tootmis- või ühendusvõimsuste puudumise tõttu. Eestis küll on soodsamat tootmisvõimsust, kuid suvisest madalast tarbimisest tulenevalt tänu riikidevaheliste pudelikaelte mitterakendumisele ja vaid kallite võimsuste olemasolule Lätis ja Leedus ühtlustus hind kolmes Balti riigis ja vedas seega üles ka Eesti hinna. Seega, kui Vene/Valgevene neid nö küljest ära lõikab ja Eesti generaatorid on näiteks remondis, jäävad LV ja LT kuivale, mis tekitab suure vahe nõudmise ja pakkumise suhtele.
Kindlasti on taoline hinnatõus välditav, kui suvisele perioodile planeeritud hooldus- ja remonttöid hajutada. See eeldab aga kokkulepet lisaks Balti riikidele ka Loode-Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemi operaatoritega. Täiendavalt lahendab suuresti selliste mõistliku hinnaga tootmisvõimsuste defitsiidi probleemi järgmise aasta alguses valmiv Estlink 2 merekaabel.
Eesti elektriturg on 100% avatud. Eesti ei rakenda oma turul hinnaregulatsiooni. Avatud turg toob rohkem tootmisvõimsusi, ühendusi ja justnimelt lahendab probleeme mis viimastel nädalatel on akumuleerunud. Tänane elektriturg Balti riikides on väga kontsentreeritud, tootjad on endised monopoolsed elektritootjad ja ka ühendused Kesk-Euroopa ega Skandinaaviaga ei ole valmis. Tänu turu tekkele on juba praegu näha erinevate elektritootjate turuletulemist, ehitatakse 2 merekaablit Soome, Leedust merekaablit Rootsi ja Leedust maismaa alalisvooluühendust Poolasse. Nende valmimisel saab olema Balti riikidel Skandinaavia ja Poolaga elektriühendusi mahus 2700 MW.