Vaesed leedukad! Täna esimese Balti riigina Euroopa Liidu eesistumist alustades ootab neid ees hirmkõrgeks kuhjunud regulatsioonide mägi, millest lõviosa koosneb finantssektorit puututavatest tööalastest võlgnevustest.
Leedukad sukelduvad kaelamurdvasse eesistumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on võimatu ja tänamatu ülesandega: nn «kultuurkiht» koosneb kaelamurdvalt keerukatest, pooleldi läbiräägitud, kohati kinnikiilunud ning vastuolulistest direktiividest ja reeglitest, millele Euroopa Komisjon innukalt uusi peale kallab.
Nii tuleb leedukatel sumada läbi ligikaudu 25 finantsteenuseid puudutavast kaustast, millest mõned tuleb rääkida läbi liikmesriikidega, teised aga vahetult Euroopa Parlamendiga.
Mingi ime läbi peavad Leedu ametnikud, kes täna hommikul ilmselt kõhedust tundes käiseid üles käärivad, hetkeliselt ekspertideks saama.
Enamik ettepanekuid eeldavad lugematuid tunde kestvaid koosolekuid riikide või europarlamendi läbirääkijatega. Mõned eeldavad ministrite koostööd, osade puhul peaks voolama poliitikute «ohvriveri».
Nõudmised võivad tekitada ülepinge nii ressursside kui aja osas.
Pärast 2014. aasta märtsi europarlamendi töö sisuliselt seiskub – uksele koputavad valimised. Seetõttu on käesoleva aasta viimase päevaga lõppev Leedu eesistumine pöördelise tähtsusega.
Mõnede riikide poolt on finantsteenuste reeglitega tegelema määratud vaid üks-kaks atašeed, Euroopa Parlamendi liikmete koosolekutele kogumine on aga sama kerge kui kasside karjatamine. Veelgi raskem on aga viimaseid milleski kokku leppima saada, eriti valimiste-eelses elevuses.
Paljude initsiatiivide saatuseks on takerduda. Nende tulevik jääb järgmise europarlamendi, komisjoni ja ministrite nõukogu hooleks.
Kuigi tegemist on leedukate esimese eesistumisega, käituvad nad kahtlemata eeskujulikult. ELi diplomaatide sõnutsi on Vilnius näidanud üles erakordset hoolikust, uurides ja puurides erinevaid kaustu juba aasta aega.
Kuid kõik asjaolud on koondunud nende vastu. See on üks neid hetki, mil hakkad mõtlema: kas vahelduva eesistumise süsteem ikka õigustab end?
Väljakutse võikusega on võimalik tutvuda europarlamendi kodulehe majandus- ja rahanduskomitee alajaotuses, kus sisaldub Brüsseli pooleliolevate tööde kataloog.
Tuleval aastal võtab leedukatelt eesistumise üle Kreeka.
Copyright The Financial Times Limited 2013