Horvaatia ja Eesti majandussuhted on tagasihoidlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi hinnangul on Euroopa Liidu uusima liikme Horvaatia ja Eesti vahelised kaubandus- ja majandussuhted üsna tagasihoidlikud. Viimaste aastate statistika põhjal on Horvaatia Eesti kaubanduspartnerina jäänud peamiselt kuuendasse kümnendasse.
2012. aasta seisuga oli Horvaatia Eestile 58. kaubanduspartner. Kaubavahetuse kogukäive 12,6 miljonit eurot, millest eksport moodustas 7,6 miljonit eurot, import 5 miljonit eurot.
Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal olid transpordivahendid (muud laevad ja päästepaadid) – 57 protsenti; masinad ja seadmed – 9,4 protsenti; valmistoidukaubad – 8,2 protsenti; keemiatooted – 5 protsenti.
Peamised importartiklid Horvaatiast olid samal perioodil masinad ja seadmed – 71,6 protsenti, metallid ja metalltooted – 12,3 protsenti, muud tööstustooted (madratsialused jm mööbli juurde kuuluvad lisandid) – 5,5 protsenti, valmistoidukaubad ja joogid – 5 protsenti.
Eesti Panga andmetel oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Horvaatias seisuga 30.09.2012 9,1 miljonit eurot. Peamiselt investeeriti kinnisvarasse, finants- ja kindlustustegevuse sektorisse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse.
Horvaatia otseinvesteeringute positsioon Eestis seisuga 30.09.2012 oli (miinus) - 0,4 mln eurot. Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse, kinnisvarasektorisse ning info ja side valdkonda.