Ranno Tingas: aeg alandada makse

Ranno Tingas Foto: Pm

Konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young viis aprillis läbi maksu-uuringu ja see näitab selget suunda: enamik vaadeldud riikidest alandab makse ja kehtestab globaalse finantskriisiga võitlemiseks maksusoodustusi. Analüütik Ranno Tingas teeb ülevaate.

Eesti riigi praegune kava maksukoormuse suurendamiseks on küsitav ja riskantne. Kui teised riigid alandavad maksukoormust, et elavdada majandust ja turgutada tarbimist, siis Eesti vastupidine käitumine võib niigi kriitilist majandusolukorda veelgi halvendada. Seega, kui viimastel nädalatel on Eesti poliitikud vaielnud, kas tõsta tulumaksu või käibemaksu või mõlemat, siis globaalsed arengud sunnivad hoopis küsima, milliseid makse peaks riik praegu alandama.

Maailma majanduse 24 olulisema riigi lähemal vaatlemisel selgub, et nende valikud on olnud vastupidised sellele, mida Eestis praegu arutatakse. Maksude tõstmise asemel on otsitud võimalusi anda maksusoodustusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Nii on rohkem kui pooltes vaadeldud riikides kehtestatud kiirendatud maksuamortisatsioon või pikendatud ettevõtluse kahjumite edasi- või tagasikandmise perioodi. Seda kõike eesmärgiga jätta äriühingutele rohkem raha ja parandada ettevõtluse rahavoogusid. Näiteks rakendavad Saksamaa, Kanada ja USA kiirendatud maksuamortisatsiooni just 2009–2010 soetatud põhivara suhtes.

Ehkki paljud riigid seisavad silmitsi riigitulude alalaekumisega, on ettevõtte tulumaksu määra alandatud enam kui kolmandikus vaatlusalustest riikidest. Ka masu ajal jätkuv ettevõtte maksukoormuse alanemise trend viitab sellele, et töökohtade ja investeeringute jaoks on riigi konkurentsivõime määrava tähtsusega.

Samuti peegeldab see teiste riikide veendumust, et need meetmed stimuleerivad majandust ning annavad julgust uute investeeringute tegemiseks. Kusjuures selleks, et ettevõtjad investeeriks ka rasketel aegadel teadus- ja arendustegevusse, on paljudes riikides kehtestatud erinevaid maksusoodustusi seoses just nende kuludega.

Rohkem kui pooled vaadeldud riikidest on alandanud käibemaksumäära või lükanud edasi varem kavandatud käibemaksumäärade tõstmise. Pooled uuritud riikidest on teinud muudatusi ka füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustuse maksete osas – näiteks on suurendatud lubatud mahaarvamiste hulka tulust või mahaarvamise piirmäära või tehtud muudatusi maksumäärade osas.

Paljud uuringus vaadeldud riigid on suunanud mitmeid ajutisi maksusoodustusi just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele või konkreetsetele tööstusharudele. Näiteks annavad Hiina, Brasiilia ja Tšehhi käibemaksusoodustusi autotööstusele ning Prantsusmaa alandab 1. juulist restoranidele kohaldatavat käibemaksumäära üle kolme korra.

Samas on vaadeldud riikide hulgas ka üksikuid musti lambaid, kes on otsustanud makse tõsta. Üheks selliseks näiteks on Ungari, kus plaanitakse käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu määrasid hoopis oluliselt suurendada.

Kui vaadata ajas tagasi, siis on Eesti suutnud globaalsel maksumaastikul paljudest teistest riikidest eristuda. Positiivset kõneainet on viimasel kümnendil pakkunud Eesti unikaalne juriidiliste isikute maksustamise süsteem: kasumi maksustamine alles selle jaotamise hetkel. Võimalik, et see on üks põhjustest, miks möödunud aastate vältel on Eestisse otseinvesteeringuid tehtud oluliselt rohkem kui näiteks Lätti või Leetu, ja seda nii absoluutarvult kui ka elaniku kohta.

Eestit võib pidada teenäitajaks ka tulumaksumäära alandamisel 26 protsendilt praegusele 21 protsendile. Paraku pole seda edu suudetud hoida. Aastatel 2000–2009 on 90 protsenti OECD liikmesriikidest alandanud ettevõtte tulumaksumäära. Nii on mitmed teised riigid olnud tulumaksumäära alandamisel kiiremad ning Euroopas on praegu kümneid riike, kus ettevõtte nominaalne tulumaksumäär ei ületa 20 protsenti.
Seega eristub Eesti ettevõtte kasumi maksustamise süsteem muust hallist massist, kuid maksumäära suuruse osas jääb Eesti Euroopa riikide edetabelis siiski keskpärasele kohale ning Euroopas isegi majanduslikult tagasihoidlikumate riikide hulgas viimaste sekka.

Võib ju mõelda, et Eesti ei peagi olema igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke, kuid et iga investor soovib lõpuks kasumit saada, siis paraku ei meelita meie unikaalne maksusüsteem enam välisinvesteeringuid, sest sellega kaasneb teistest riikidest oluliselt kõrgem maksumäär.

Tuntud majandusajakiri Forbes on maksumäärade võrdluses korduvalt toonud Eestit esile kui riiki, mille edu ühtse füüsilise isiku proportsionaalse tulumaksumäära osas on suunanud paljusid teisi Ida-Euroopa riike loobuma astmelisest tulumaksust ja alandama maksumäärasid.

Paraku on selle tulemuseks, et Eestis on tööjõumaksud muu taustsüsteemiga võrreldes liiga kõrged ja nende osakaal teistest maksudest on liiga suur. OECD on kevadel avaldatud Eesti majanduse analüüsis soovitanud üle vaadata maksude struktuur, vähendada sotsiaalmaksu ja asendada see teiste maksudega.

Praegu on aktuaalse teemana üles kerkinud käibemaksumäära suurendamine. Eestis on käibemaksumäär püsinud stabiilselt 18 protsendi tasemel ja me oleme sellega olnud Euroopas madalaima käibemaksumääraga riikide seas.

Riikide jõuvarud maksude alandamise võidujooksus on erinevad. Tõenäoliselt ei suuda ega pea Eesti pakkuma kõikvõimalikke maksusoodustusi, mida pakuvad teised riigid maailmas. Samas ei tohiks riik lühiajaliste eesmärkide nimel maksudega mängida ja seeläbi riigi niigi kõikuvat usaldust kahjustada. Käibemaksumäära tõstmine ei suurenda ilmselgelt tarbijate kindlustustunnet ning ei tasu ka loota, et tööjõumaksude suurendamine aitaks luua uusi või säilitada olemasolevaid töökohti.

Samuti ei peaks arvama, et välisinvestorite silmis suurendaks Eesti usaldusväärsust ja konkurentsivõimet ettevõtluse maksukoormuse suurendamine. Võttes arvesse Baltikumi praegust üldist negatiivset kuvandit, on meile äärmiselt oluline eristuda Lätist-Leedust ning anda välismaale positiivseid sõnumeid. Seda nii maksusüsteemi stabiilsuse kui ka riigi konkurentsivõimet tagavate pikaajaliste plaanide kaudu.

Unustada ei tohiks, et selle aasta alguses tõstsid Läti ja Leedu käibemaksumäära ning Leedu suurendas lisaks veel sotsiaalkindlustuse maksumäära ja ettevõtte tulumaksumäära. Kindlasti ei saa Läti ja Leedu praegustes makromajanduse probleemides süüdistada neid maksumuudatusi, kuid teisest küljest ei ole alust arvata, et maksukoormuse tõstmine oleks majandusolukorda parandanud või selle halvenemist pidurdanud.

Seega peab Eesti prioriteediks olema maksukoormuse edasise suurenemise vältimine ja maksusüsteemi stabiilsuse tagamine. Lühiajaliste eesmärkide täitmiseks peab paraku jätkuvalt tegelema riigi kulude vähendamisega.

Maksude tõstmine riigieelarve puudujääkide lahendamiseks toob kaasa mitmeid teisi riske. Nimelt suurendab maksumäärade suurenemine varimajanduse osakaalu, mille tulemusena riigi käibemaksutulud ja maksude laekumine töötasult hoopis vähenevad. Hiljem on riigil aeganõudev ja keeruline muuta varimajandusse suundunud ettevõtjate ja töötajate suhtumist. Seega ei too suuremad maksud automaatselt kaasa kasvavaid maksulaekumisi ning seda on iseseisva Eesti lühike maksundusajalugu korduvalt tõestanud.

Kriminaalpreventsiooni teoorias öeldakse, et kuritegevust ei vähenda mitte karistuse rangus, vaid karistuse paratamatus. Sama põhimõtet võib laiendada maksude maksmisele. Nii et ettevõtluses ausa konkurentsi ja riigi konkurentsivõime tagamiseks tuleks eelistada madalat maksukoormust ja efektiivset maksuhaldurit, kes suudab tagada kehtestatud maksude maksimaalse laekumise.

Pikaajalises perspektiivis tuleks Eesti maksude struktuur kindlasti üle vaadata, kuid see eeldab riigilt selgete prioriteetide seadmist ja põhjalikku analüüsi. Riigi konkurentsivõime seisukohalt ei ole lahenduseks teiste kopeerimine, vaid eristumine.
Üheks teistest riikidest eristumise võimaluseks on jätkata praeguse ettevõtte kasumi maksustamise süsteemiga, kuid alandada jätkuvalt maksumäära. Tööjõumaksude osas on rahvusvahelised organisatsioonid Eestile selgelt soovitatud maksukoormust vähenda.

Üheks võimaluseks vähendada tööjõumakse ja samal ajal eristuda lähinaabritest, on sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamine. Selline muudatus annab välisinvestoritele sõnumi, milliseid töökohti on mõistlik Eestisse luua.

Positiivses mõttes olgu märgitud, et see on ka praeguse koalitsiooni plaanides. Ent oluline on see võimalikult kiiresti seaduses fikseerida, sest investeeringute plaane tehakse pikaajalise arvestusega. Ilmselgelt tähendaksid need muudatused vajadust teisi makse suurendada ja tõenäoliselt on pikas perspektiivis kõige vähem tundlik kapitalimaksude ja aktsiiside tõstmine.

Lühiajalisi maksusoodustusi võib riik operatiivselt kehtestada, ka see uuring kinnitas seda. Kuid pikaajalise mõjuga muudatusi ei tohi sisse viia kiirustades ega sõnamurdlikult. Seda tahaks loota ka valitsuselt.

Uuringus vaadeldud riigid: Argentina, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Hongkong, Ungari, India, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Holland, Venemaa, Singapur, Lõuna-Korea, Šveits, Taiwan, Türgi,
Suurbritannia, USA.

Uuring inglise keeles: www.ey.com/stimulus

Käibemaks
Euroopa Liidus

Rootsi    25%

Taani    25%

Poola    22%

Soome    22%

Iirimaa    21.5%

Belgia    21%

Läti    21%

Austria    20%

Bulgaaria    20%

Itaalia    20%

Portugal    20%

Sloveenia    20%

Ungari    20%

Prantsusmaa    19.6%

Holland    19%

Kreeka    19%

Leedu    19%

Rumeenia    19%

Saksamaa    19%

Slovakkia    19%

Tšehhi    19%

Eesti    18%

Malta    18%

Hispaania    16%

Luksemburg    15%

Küpros    15%

Suurbritannia    15%

Allikas: Euroopa Komisjon

Balti riikide maksumäärad 2009

Füüsilise isiku tulumaks

Eesti    21%

Läti    23%

Leedu    15 %

Maksimaalne

sotsiaalkindlustusmakse palgalt

Eesti    34%+4%

Läti    24,09%+9%

Leedu    31,7%+9%

Juriidilise isiku tulumaks

brutotulust

Eesti    21%

Läti    15%

Leedu    20%

Käibemaksumäär

Eesti    18%

Läti    21%

Leedu    19%

Allikas: Ernst & Young