Aivar Reinap: süsteemi vang
28. juuni 2013, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektri hind hüppab arusaamatutel põhjustel kõrgustesse ning odava turuhinna lootustega börsile hullutatud väiketarbijad peavad selle vaguralt kinni maksma. Avanenud elektriturgu kiitnud poliitikud ja energiafirmade juhid istuvad varjus ning loodavad, et selline turumoonutus laheneb iseenesest ja suveloiduses ei pane see inimesi närviliselt reageerima. Mis need mõned eurod siis ikka ära ei ole, sest suvel on elektritarbimine väike ja arved talvega võrreldes pisemad.
Mõneti sarnaneb see teise pensionisambasse poolkohustuslikult sunnitud pensionikogumisega. Suurte lubadustega käivitatud süsteemi sattunud peavad leppima ebaõiglusega, kus fondihaldurid võivad riskida karistamatult sinu kalli pensionivaraga, saades tasuks veel kopsakat haldustasu.
Nii tuleb kurva pilguga vaadata, kuidas inflatsioon pensioniraha närib, samas kui fondihaldurid raporteerivad üha suurenevatest kasumitest.
Kui valitud ei saa investeerimisega hakkama, ehk tasuks siis lasta investeerimiskontol inimestel ise oma pensionirahaga toimetada. Hullumeelsete intressidega kiirlaenude kasutajate suur arv näitab samas, et paljudel on matemaatikaga probleeme ning raha neile usaldamine võib halvasti lõppeda.
Võib ju küsida, et miks sa teist elektripaketti või fondihaldurit ei vali, kuid suures plaanis on kõik ju ühesugused ning erilisi alternatiive ei ole. Kuigi valisin kindla hinnaga elektripaketi, siis sellised absurdsed hinnad elektribörsil ei pane mind küll hea valiku üle rõõmu tundma.
Eks see annab põhjuse lepingu tähtaja möödudes taas hinda üles kruvida ehk lollilt võetakse raha ikka ära. Toakütteks võid ju leida soodsamaid alternatiive, kuid elektri saamiseks pole mõistlik kõigil tuuleparke rajada.
Mida teha, kui turg ei toimi, aga tarbijad on jäetud turu meelevalda? Mujal maailmas oleks rahvas tänaval ja nõuaks, et riigijuhid hakkaks oluliste teemadega tegelema. Kui börs ei toimi, siis tuleb tagada selle toimimine. Kui ikka paljud elektritootjad kaootiliselt planeerivad remondi- ja hooldustöid, siis tuleks seda ehk hakata bilansihalduriga kooskõlastama.
Kui Läti ja Leedu ei mõtle oma tootmisressurssidele ja tarbivad n-ö avatud turul rohkem, kui toota suudavad, siis tuleks neil ka see teiste arvelt elamine kallima marginaaliga kinni maksta. Kui elektri börsihind on laes, siis miks tuleb endiselt toetada veel lisarahaga rohelist elektrit, kui see on niigi ülikasumlik?