Valuutafond on jätnud Läti lati toetuseta
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
5. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spekulatsioonid lõunanaabrite rahvusvaluuta lati devalveerimise üle koguvad tuure. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Euroopa Komisjon saaksid paanika lõpetada, kinnitades uue laenumakse tulekut, kuid seni pole seda tehtud.
Läti peaminister Valdis Dombrovskis loodab juulis välismaistelt laenajatelt eesotsas IMFiga saada 1,2 miljardit latti, vastasel juhul seisaks riik silmitsi pankrotiga. Märtsis juba jättis IMF riigi laenuosast ilma, sest eelarvekärpeid ei suudetud varasemate kokkulepete kohaselt ellu viia.
Ka praegu pole olukord parem. Kui laenuandjatega sõlmitud kokkuleppe järgi võiks eelarvepuudujääk ulatuda viie protsendini, siis tegelikult liigutakse üle üheksa protsendi küündiva defitsiidi rütmis.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia teatas eile, et kuigi Läti eelarve kärpimise ettepanekud on tehtud õiges suunas, oodatakse riigilt defitsiidi ohjeldamisel suuremaid pingutusi. Ei sõnagi laenuabist.
Kuni laenu saamise kinnitust ei ole, üritavad välismaised analüütikud üksteist lati kursimuutuse ulatusega üle trumbata. Bank of America Corp.-Merrill Lynch & Co arenevate turgude peastrateeg Benoit Anne tõdes, et tuletistehingute hindade järgi peaks latt aasta pärast olema poole odavam kui praegu.
Investorid juba panustavad devalveerimisse. Välisanalüütikute sõnutsi tooks lati devalveerimine kursimuutuse ka Eestis ja Leedus.
Rahandusministeeriumi nõuniku Märt Kivise sõnul ei tähenda aga lati devalveerimine seda, et Eesti peaks oma valuutaga sama tegema.