«Eurotsoon on raisanud oma väärtuslikku aega kui Keskpank on rahaliselt majandust toetanud, selle asemel et reforme ellu viia» ütleb Otmar Issing, Center of the Financial Studies president, kes on ka endine Euroopa Keskpanga peaökonomist ning euro arhitekt.
«Prantsusmaa on selle kohta hea näide. Nende uus valitsus tegutses vales suunas ning nüüd nad on sunnitud tagasi liikuma ning palju reforme on vaja läbi viia. Kõrge töötusemäär noorte seas (aprilli seisuga 26,5 protsenti) näitab, kui palju oleks vaja ära teha,» vahendab CNBC Issingi sõnu.
Euroopa poliitikud peaksid «tegema oma kodutööd» ning keskenduma eurotsooni töötusele, väidab Issing, öeldes et tõusev töötusemäär on «järjekordne märk sellest, et aega on raisatud». «Valijad andsid oma hääle valitsustele, mis lubasid raha kulutada, kuid mitte nende poolt, kes lubasid reforme – see peaks muutuma ning mida kiiremini seda parem,» ütles Issing CNCB-le Pariisis.
Issing tõdes, et reformide läbiviimise tempot peaks tõstma ka Itaalia..
Esmaspäeval tõdes Itaalia suuruselt teine pank Mediobanca , et nende maksevõime riski indeks näitab, et Itaalial tuleb vältimatult kuue kuu jooksul taodelda Euroopa toetust, kui riik just ei looda madalamale laenamiskulule ning laiemale taastumisele.
Erateadaandes, mis avaldati Briti ajalehes Telepgaph, ütles Mediobanca analüütik Antonio Guglielmi, et eurotsooni kolmandale suurema majanduse jaoks läheb aeg kiiresti.. «Itaalia makromajanduse olukord ei ole viimase kvartaliga paranenud, pigem halvenenud,» ütleb ta.
Issing ütleb, et Mediobanca hoiatus on märk sellest, et ka Itaalia on aega tarbetult kulutanud. «Palju reforme on veel vaja läbi viia, tööjõu turul ei ole veel midagi muutunud, see on märguanne, et aeg hakkab otsa saama.»
Euroopa Keskpanka on kritiseeritud selle eest, et see pole piisavalt aidanud raskustes eurotsooni riike, ning esmaspäeval väitis Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS), et Euroopa Keskpank on alates finantskriisist ostnud majandustele aega, kuid see on lõdva rahanduspoliitikaga pigem majanduskasvu pärssinud.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ning panga endine juht Jean-Claude Trichet väidavad, et panga tulejõud on piiratud ning peaks ka jääma piiratuks
«Kui keskpangad teevad liiga palju, siis nad ainult sillutavad teed oma partneritele, valitsustele, parlamendile ning erasektoritele, aga mitte nende endi tööle,» ütles Trichet CNBC-le esmaspäeval. Praegu on oluline, on et strukturaalsed reformid saaksid tehtud kõikides Euroopa suuremates arenenud majandustes. Et eelarvetasakaalu probleemid saaksid lahendatud ning erasektori bilansid korda. Seda tööd praegu tehakse, kuid seda peab jätkuvalt ning väga hoolega kontrollima,» ütleb Trichet.
«Probleem on selles, et me oleksime lootnud, et seda tehakse kiiremmini ja energilisemalt.»
Issing nõustub, et Euroopa Keskpanka ei peaks nägema kui imerohtu eurotsooni probleemidele ning keskpangal on oma tegevuvses limiidid.
«Ma leian, et see on väga halb olukord, kui Euroopa Keskpanka nähakse ainsa organisatsioonina, mis olukorra parandamiseks midagi ära teha saab,» sõnab Issing. «Rahanduspoliitika saab lahendada ainult rahandusega seotud probleeme, ning paljud teemad, mis reforme nõuavad, ei ole üldse rahandusega seotud,» ütleb ta.
Issing mainib ka, et valitsuse laenamiskulude suurenemine Kreekale, Itaaliale ning Hispaaniale on seotud pigem USA keskpanga Föderaalreservi plaaniga kitsendada võlakirjade ostu programmi, kui eurotsooni vähese progressiga reformide läbiviimisel.
«Ma arvan, et see pidi juhtuma ning see ei ole seotud eurotsooni kriisiga. See on seotud küsimusega, millal nullintressidega laenude periood lõppeb. Ühel päeval see peab lõppema ning see võib tulla järsult ning turud nii ootavad kui kardavad seda. Sõltuvalt sellest, kuidas seda juhitakse, turgudel võib olla peatselt kõikumisi,» ütleb Issing.