ELi ettepanek: konkurentsiõiguse rikkumiste kannatanud saavad tulevikus hõlpsamalt kahjunõudeid esitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsirikkumisest tulenevate kahjunõuete esitamine on praegu keerukas, kuid tõhusa konkurentsi tagamiseks on sellised kahjunõuded väga olulised. Euroopa Komisjoni 11. juuni direktiiv võimaldaks heakskiitmisel ettevõtjatel ja tarbijatel juba lähitulevikus lihtsamalt konkurentsiõiguse rikkujatelt kahju hüvitamist nõuda, kirjutab advokaadibüroo VARUL advokaat Triinu Kinkar.
11. juunil võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, mis kergendaks konkurentsiõiguse rikkujate vastu kahjunõuete esitamist. Ettepanek on tingitud sellest, et kui ettevõtjad ei tegutse konkurentsireeglite kohaselt, näiteks kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit või osalevad kartellides, tekitavad nad kahju nii kogu majandusele tervikuna kui ka konkreetsetele ettevõtjatele ja tarbijatele. Ettevõtjad ja tarbijad võivad saada sellistest rikkumistest kahju näiteks kõrgemate hindade või saamatajäänud tulu näol.
Eesti seaduste kohaselt on õigusvastaselt kahju tekitanud isik kohustatud sellise kahju hüvitama. Konkurentsiõiguse rikkumistega tekitatud kahju on õigusvastane ning tuleks selliselt samuti hüvitada. Samas raskendavad selliste kahjunõuete kohtusse esitamist mitmed asjaolud, näiteks tõendamise raskus, vastutuse tuvastamine ja nõuete aegumine. Sellest tulenevalt on konkurentsiõiguse rikkujate vastu kahjunõuete esitamine enamikes liikmesriikides harv nähtus.
Euroopa Liidu kohtupraktika rõhutab, et siseriiklikes kohtute kaudu konkurentsireeglite rikkujate vastu kahjunõuete esitamine täiendab konkurentsiametkondade järelevalvetegevust. Samas on tsiviilkohtute menetlused riigiti erinevad. Sellest tulenevalt on ka konkurentsiõiguse rikkujate vastu kahjunõuete esitamine liikmesriigiti väga erinev. Enamik kahjunõudeid esitatakse vaid kolmes riigis: Ühendkuningriik, Saksamaa ja Holland. Sellest tulenevalt tegi Komisjon ettepaneku sellise direktiivi vastuvõtmiseks, mis eemaldaks konkurentsiõiguse rikkujate vastu kahjunõuete esitamise peamised takistused ning kehtestab nö ühtsed miinimumnõuded, millele kahju kannatajad saavad üle kogu Euroopa Liidu tugineda.
Direktiivi ettepaneku kohaselt kergendatakse nõuete esitamist mitmete meetmetega. Näiteks näeb direktiivi ettepanek ette, et konkurentsiameti otsus, millega konkurentsirikkumine on tuvastatud, hakkab endast automaatselt kujutama tõendit kohtumenetluses. Samuti soovitakse siseriiklikel kohtutel võimaldada nõuda ettevõtjatelt tõendite avalikustamist.
Komisjoni ettepaneku kohaselt täpsustatakse ka rikkujate vastutust olukorras, kus konkurentsiõiguse rikkumisest tulenev hinnatõus kandub mööda turustusahelat edasi. Näiteks võib rikkuja väita, et tema tegevuse põhjustatud hinnatõusust otsesed kliendid kahju ei saanud, kuna hinnatõusu mõjul suurendas otsene klient ka enda hindu. Seega hinnatõusu mõjul said kahju hoopis tarneahela järgmised lülid. Kaudsetel ostjatel on aga praktikas olnud väga keeruline enda nõudeid esitada. Ettepaneku kohaselt kehtestatakse teatud tingimuste täitmisel eeldus, et nö kaudne klient on kahju saanud. Kui rikkuja seda eeldust enda tõenditega ümber ei lükka, siis kohus peab arvestama, et kahju on tekkinud ning kohtul on kohustus kahju täpne suurus kindlaks teha.
See peaks praktikas tagama, et lõpptasandil kahju kannatanud isikud on need, kes rikkumisest tuleneva kahjunõude ka esitada saavad. Lisaks soovitakse täpsustada ka nõuete aegumiseperioode, et vältida olukorda, kus konkurentsiametkonna menetluse lõpuks on kahjunõue juba aegunud või et selle vältimiseks peab nõude kohtusse esitama juba enne, kui on selgunud konkurentsireeglite rikkumine ja võimalike rikkujate ring.
Oluline on ka, et ettepaneku kohaselt kehtestatakse eeldus, et rikkumine põhjustas kahju. See lihtsustab oluliselt kohtusse pöördumist. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, võib kahju tekke küll ümber lükata, kuid ettepanek vähendab olulises mahus kahju kannataja tõendamiskohustust. Lisaks ettepanekule avaldas Komisjon ka teatise ja praktilise juhendi seoses kahjunõude suuruse arvestamisega. Praktikas on kahjunõude suuruse arvestamine kahju kannatanud poolele väga keeruline. Samuti ei pruugi kohtutel olla palju kogemusi taoliste nõuete käsitlemisega. Teatis ja juhend täpsustavad kahjunõude suuruse arvestamise kehtivaid nõudeid ning annab juhiseid kahju suuruse arvestamise metoodikate kohta.
Direktiivi ettepanekut arutab nüüd Euroopa Parlament ja Nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele (ordinary legislative procedure). Ettepaneku kohaselt on liikmesriikidel direktiivi nõuete siseriiklikesse seadustesse ülevõtmiseks aega kaks aastat direktiivi vastuvõtmisest.
Arvestades, et konkurentsirikkumisest tulenevate kahjunõuete esitamine on praegusel hetkel suhteliselt keerukas, kuid samas on tõhusa konkurentsi tagamiseks sellised kahjunõuded väga olulised, tuleb loota, et direktiiv saab heakskiidu ning võetakse peatselt vastu. Selliselt võib ettevõtjatel ja tarbijatel juba lähitulevikus olla oluliselt kergem nõuda konkurentsiõiguse rikkujatelt kahju hüvitamist. Kahjunõuete suuruse arvestamise teatis ja juhend on aga turuosalistele, konkurentsiametkondadele ja kohtutele kättesaadavad juba täna.
Kogu pakett on saadaval Komisjoni veebilehel.