Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peatab juuli lõpust alates Kreeka abiraha maksed, kui euroala liidrid ei topi täis 172 miljardi eurosesse päästepaketti tekkinud ligi 4 miljardi euro sügavust auku.
IMF ähvardab peatada abimaksed Kreekale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auk tekkis tänu sellele, et euroala keskpangad keeldusid pikendamast nende valduses olevate Kreeka riigivõlakirjade maksetähtaegu.
Kõnelustesse kaasatud ametnikud rõhutavad, et erinevalt eelnevatest apsudest ei pärine seekordne tõrge Ateenast vaid teistest euroala pealinnadest.
IMFi reeglitest lähtuvalt peavad valitsustel fondi abimaksete saamiseks olema paigas vähemalt 12 kuu finantseeringud.
Ülalmainitud auk tähendab aga seda, et Kreeka rahavajadused on kaetud vaid 2014. aasta juulikuu lõpuni.
Eilsel Eurogrupi koosolekul pöördus Hollandi rahandusminister ja rühma töö juht Jeroen Dijsselbloem oma Kreeka kolleegi Giannis Stournarase poole tungiva palvega ajada asjad «troikaga» kiiresti joonde – et kriis ära hoida.
Kahjuks ei pruugi Ateena olla võimeline kiirelt tegutsema, kuna koalitsioonivalitsus on löönud tugevasti kõikuma pärast peaministri Antonis Samarase otsust panna kinni Kreeka rahvusringhääling.
«Ma armastan Kreekat, aga ma sooviksin juba näha Eurogrupi pressikonverentse, kus enam ei Kreeka küsimust ei arutataks. Ja ma igatsen suvede järele, mis mööduksid ilma järjekordsete Kreeka kriisideta,» õhkas ELi majandusvolinik Olli Rehn.
Samas: isegi kui IMF saaks juulis abiraha osamakse üle kanda, lükkuks kohtupäev lihtsalt edasi – häirekellad hakkaksid taas helisema järgmise makse lähenedes, veel tänavu.
Ühe arutellu kaasatud ametniku sõnutsi on euroala rahandusministrid kõnealuse augu valguses sunnitud kaaluma «alternatiivseid allikaid» Kreeka riigi rahastamiseks.
Ametniku sõnutsi ei ole välistatud juba kolmas Kreeka päästeprogramm. Ja seda veel enne käesoleva aasta lõppu.
Kuidas tekkis auk
Liikmesriikide valitsused pöördusid oma keskpankade poole tungiva palvega pikendada nende valduses olevate Kreeka riigivõlakirjade (koguväärtusega 3,7 miljardit eurot) tähtaegu.
Kui kell maikuus kukkus, keeldusid keskpangad aga seda tegemast.
Seetõttu olid kreeditorriigid sunnitud käima kiirendatud tempos välja abirahasummasid, mis olid mõeldud teisteks eesmärkideks programmi eelseisvates järkudes.
Kolme kõrge euroametniku kinnitust mööda oleks probleem äärepealt veelgi hullemaks keeranud, kui mõned keskpangad tõrkusid tagastamast Ateenale Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumeid. Ateenale peaks laekuma nimetatud võlakirjadelt 2,1 miljardit eurot aastas. Ametnike sõnutsi on vastupunnijad – sh Prantsusmaa – nüüdseks siiski alla andnud.
Copyright The Financial Times Limited 2013