Kõik juhid soovivad, et nende töötajad teeksid võimalikult hästi ja palju tööd. Paraku eksivad juhid tihti pisiasjades ning kustutavad ise oma käitumisega inimeste töösoovi.
Viis suhtumist juhilt, mis kindlalt inimeste töötamissoovi kustutavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Glassdoor.comis kirjutatakse viiest käitumismudelist ja suhtumisest, mida juhid pahatihti kalduvad kasutama, kuid mis mõjuvad hävitavalt töötajate produktiivsusele ja entusiasmile.
Juht jagab käske, mitte ideesid. Väga paljudes ettevõtetes on kasutuses ilus sõna «koostöö». Paraku aga on palju firmasid, kus endiselt valitseb kultuur, et juht jagab käske, töötaja täidab neid ja sinna vahele ei jää mingit mõtlemisruumi. Arvatakse, et nii saab asjad kõige paremini tehtud, kuid reaalsus on see, et taoline ettevõttekultuur tapab inimeste motivatsiooni. Inimesed muutuvad sellises ettevõttes rumalaks ja ootavadki ainult, et neile öeldaks, mida on vaja teha. Juht peaks hoopis küsimusi küsima, selle asemel, et inimestele öelda, mida nad tegema peavad.
Vähetõhus kommunikatsioon. Mitte miski ei kustuta inimeste töösoovi kiiremini kui kuulujutud ja segasevõitu vallandamise, mida inimestele ei selgitata. Kui juhtkond ei tee midagi, et peatada kuulujutuveskit, siis sellisel käitumisel on tohutu mõju inimeste produktiivsusele. Kommunikatsiooni parandamine on teema, millega juhtkond peaks tegelema pidevalt. Suurim viga, mida saab teha, on see, kui inimesi ei hoita kursis sellega, kuidas ettevõttel läheb.
Inimestele ei anta vastutust. Töötajatel peavad olema konkreetsed ülesanded ja vastutus. Kahjuks aga väga paljudes ettevõtetes peljatakse vastutuseteemat ning kui inimesed oma eesmärke ei täida, ollakse pettunud.
Juht ei märka töötajate panust. Enamik inimesi on oma töö üle uhked ja ootavad tunnustust oma tööle. Ettevõte, kus inimeste panust ei märgata, lõpetab aga paraku sellega, et tal on lõpuks hulk oma tööga rahulolematuid inimesi. Inimeste tööd ei tohi ignoreerida, sest selline käitumine tapab töötajate produktiivsuse ja halvemal juhul hakkavad nad uut töökohta otsima.
Mõtteviis «asendamatuid inimesi pole olemas». Isegi kui turuolukord on selline, kus töötuid on parasjagu palju, ei tohiks ettevõte lakata väärtustamast oma olemasolevaid töötajaid. Seda juba eelkõige põhjusel, et lahkunud töötaja asemel uue otsimine ja väljaõpetamine on kulukas. Töötajate töösoovile mõjub üsna kustutavalt ettevõtte suhtumine, et ukse taga on pidev töösoovijate järjekord ning kui sulle ei meeldi, siis mine ära.