Arengufondi analüüs: Eesti innovatsiooni pidurdab teadusvaene ettevõtlus
20. juuni 2013, 20:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Arengufond avaldas täna teise osa nutika spetsialiseerumise analüüsist, mis keskendub praktilistele soovitustele ja meetmetele, kuidas üle saada Eesti innovatsiooni pärssivatest kitsaskohtadest, analüüsi tellinud majandusministeerium ning haridusministeerium kavandavad nutika spetsialiseerumise tegevustesse perioodil 2014–2020 investeerida ligikaudu 140 miljonit eurot.
Arengufondi majanduseksperdi Kristjan Lepiku sõnul leiti 2012. aasta lõpus valminud nutika spetsialiseerumise analüüsi esimeses etapis valdkonnad, kus on Eestis teaduse ja ettevõtluse koostööks kõige suurem perspektiiv ning sel nädalal valminud dokumendi eesmärgiks oli eelmise töö jätkuna leida konkreetsed kitsaskohad, mis oleks vaja likvideerida, et Eestis innovatsioon kasvaks. «Antud töö koostamise peamiseks aluseks oli praktilisus – kitsaskohtade leevendamiseks või likvideerimiseks on välja pakutud ka konkreetsed meetmed, mida ministeeriumid saavad tõukefondide raha kasutamise strateegiates arvestada,» märkis Lepik.
Lepik ütles, et täna on Eestis oluliseks probleemiks see, et ülikoolides tehtavat teadustööd rakendatakse ettevõtluses liiga vähe. «Arengufondi ettepanek on selleks luua mitmest meetmest koosnev komplekt, kus tuuakse kokku nii teadlane, ettevõtja kui ka kapital, luues seeläbi tugeva platvormi teadusmahuka ettevõtluse kasvuks,» lisas Lepik.
«Samuti on näiteks Eesti puitmajade eksport viimase viie aastaga tugevalt kasvanud, kuid toodangus kasutatakse täna innovaatilist komponenti vähe ning erinevate uuenduslike tehnoloogiate kaasamisel on võimalik oluliselt sektoris loodavat lisaväärtust ja ettevõtete kasumlikkust tõsta,» tõi Lepik värske analüüsi põhjal näite, kuidas senine teadusvähene ettevõtlus Eestis innovatsiooni pidurdab.