Riik jagas arendustööks euroraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu sünnib Eestis pool tuhat katseklaasilast aastas, siis tulevikus võib neid olla tunduvalt rohkem.
Nimelt on viljatusprobleemidega tegelev tehnoloogia arenduskeskus üks kaheksast, kes sai eile riigilt uurimis- ja arendustööks üle saja miljoni krooni.
Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia arenduskeskuse loovad kümme biotehnoloogia, viljatusravi ja veterinaaria ettevõtet koos kolme ülikooliga, et viia seni sageli pimeduses kobamist meenutavad diagnostika ja ravi uuele tasemele.
«15–20 protsendil paaridel on viljastumisega probleeme,» selgitas Nova Vita kliiniku juhataja ning ka loodava arenduskeskuse juhatuse liige Andres Salumets probleemi mõõtmeid. «Praegu sünnib laps igast kolmandast kehavälisest viljastamisest, keskus tegeleb diagnostika ja ravi arendamisega, et see tõenäosus muutuks palju suuremaks.»
Uks laia maailma
Edu korral on selliseid kõrgtehnoloogilisi lahendusi tulevikus võimalik müüa ka maailma. See on selline eksport, mis vastandina sprottidele ja ehitajate tööjõule on suure lisandväärtusega ning selles nähakse Eesti majanduse üht päästerõngast.
Arenduskeskusse panustas riik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu 120 miljonit krooni, kuid kõigi kaheksa toetust saanud arenduskeskuse peale ulatub summa peaaegu miljardi kroonini.
Kaheksas tehnoloogia arenduskeskuses (TAK) osalevad sadakond ettevõtet ise panustavad veel kokku 400 miljonit krooni, mis tähendab, et TAKide kaudu panustatakse Eestis lähemal kuuel aastal 1,3 miljardit krooni.
Eile rahastamisotsuse saanud kaheksast arenduskeskusest kolm on täiesti uut. Lisaks reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia TAKile sünnivad eilsest rahastamisotsusest veel innovaatiliste masinaehituslike tootmissüsteemide TAK ning tarkvara TAK.
Neist esimene hakkab arendama tulevikutehaste kontseptsiooni, mis tugineb e-tootmise ning toote eluea juhtimise mudelite loomisele, protsesside automatiseerimisele ning intelligentsete süsteemide arendamisele töökeskkonna juhtimiseks.
Tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskus koondab Eesti IT-ettevõtete raskekahurväe nagu Regio, Skype, Webmedia, kuid teiste hulgas ka Swedbanki, Delfi ja Ida-Tallinna Keskhaigla koos Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Muu hulgas kavatseb keskus uurida inimeste käitumisharjumusi suurte sotsiaalvõrgustike ja portaalide kasutamisel, et luua seninägematu funktsionaalsusega kasutajaliideseid, innovaatilisi teenuseid ja uusi serverilahendusi.
Sadakonnale TAKides osalevale ettevõttele, kes panustavad arenduskeskustesse ka hulgaliselt oma raha, peaks säärane ettevõtmine looma eeldused tõusta majanduskeskkonna paranedes kiireimate tõusjate hulka.
«Tegu ei ole kiire ravimiga ülemaailmsele majanduskriisile, vaid väga olulise vahendiga struktuursete muudatuste tegemisel Eesti majanduses,» ütles EASi juhatuse esimees Ülari Alamets eile Tallinna reaalkoolis rahastamisotsuseid üle andes.
Esimesed viljad
Seda kinnitab ka viis keskust, mis loodi 2004. aastal. Need on tegutsenud viis aastat ning alles praegu hakkavad esimesed uurimistöö viljad rakendusteni jõudma.
Näiteks värskelt müügile jõudnud Harmony Südamejuustus leiduv probiootiline bakter TENSIA toetab südame-veresoonkonna tööd ning suurendab organismi kaitsevõimet. Selle kinnituseks pole mitte müütilise, «Šveitsi sõltumatu instituudi» hinnang, vaid Koreas rahvusvaheliselt leiutiste konkursilt bakteri avastamise eest saadud kuldmedal.
Ligi miljardikroonine toetus arenduskeskustele pärineb Euroopa regionaalarengu fondist.
Toetused
Teadus- ja arenduskeskused said EASilt toetuseks sadu miljoneid kroone
Toiduainetööstus:
• Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate Arenduskeskus (110 mln)
• Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (114 mln)
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia:
• ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln)
• Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (88 mln)
• Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus (119 mln)
Meditsiin:
• Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln)
• Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln)
Nanotehnoloogia:
• Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (111 mln)