Leon Glikman: nõukogulik menetlusseadus lubas süüdi mõista

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leon Glikman.
Leon Glikman. Foto: Peeter Langovits

Merko ja viimase suuromaniku Toomas Annuse kaitsja Leon Glikman kinnitas, et kaebab süüdimõistva otsuse edasi riigikohtusse.

«Praegu on tehtud maadevahetuses õigeks- ja süüdimõistev otsus. Kumbki pole jõustunud. Kohtunik Valeri Lõõniku otsus on tekitanud mõistliku kahtluse, et inimesed ei ole süüdi. Maakohus arutas koos rahva seast pärit kaasistujatega asja kolm ja pool aastat ja sellega ajaga tekkis kohtunikul siseveendumus, et kohtualused ei ole süüdi,» kommenteeris Glikman.

Glikman märkis, et õigeksmõistvat otsust ei tohiks kergekäeliselt teise astme kohtus tühistada. Tema sõnul pole see enamikus Euroopa riikides sellisel kujul ka võimalik.

Glikman märkis, et teda üllatas kõige rohkem see, et ringkonnakohus tegi uue otsuse ega saatnud asja tagasi maakohtusse uuesti arutamiseks.

Ringkonnakohus põhjendas seda oma otsuses eraldi, märkides, te kui asi saata uueks läbi vaatamiseks maakohtule, siis ei õnnestu otsust teha mõistliku aja jooksul ning kohtuasi tuleks sootuks lõpetada.

Glikman ütles, et kavatseb selle kindlasti vaidlustada, sest tema arvates pole õige, et maakohus kaalub tõendeid ja tunnistajaid kolm ja pool aastat ning ringkonnakohus teeb sama asja ära pooleteise kuuga. Glikman ütles, et ei mõista, kuidas saab tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseks pidada ringkonnakohtus, kus tunnistajaid tegelikult üle enam ei kuulata.

«Nõukogulik kriminaalmenetlusseadus võimaldab nii lihtsalt õigeksmõistvat otsust vaidlustada ja vastupidist otsust teha,» ütles Glikman.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles