Eesti ettevõtted ei näe IKT-lahendusi konkurentsieelisena
19. juuni 2013, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avalikustatud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringu «E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused» järgi peavad Eesti ettevõtted info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi konkurentsis püsimise võimaldajana, mitte konkurentsieelise saavutamise vahendina, erandiks on seejuures tööstusettevõtted.
Uuringu järgi kasutab 86 protsenti Eesti ettevõttetest vähemalt ühes äriprotsessis IT-lahendusi. Ootuspäraselt on enimkaetud protsessideks raamatupidamine ja finantsjuhtimine. 69 protsenti ettevõtetest kasutab IKT-lahendusi ettevõtetevaheliseks protsesside automatiseerimiseks. Enamuse moodustab jällegi raamatupidamine ja finantsjuhtimine, seehulgas peetakse silmas makselahendusi.
E-kanalite olulisust äris tunnetavad paremini need ettevõtted, kellel on suurem IKT kasutamise määr äriprotsessides. IKT-d mittekasutavate ettevõtete hulgas on 24 protsenti neid, kes tunnetavad vajadust ja soovivad äritegevuse viia e-kanalitesse.
IKT-vahendite kasutuselevõttu hindavad õnnestunuks üle 80 protsendi lahendusi viimase kolme aasta jooksul kasutusele võtnud ettevõtetest. Küll aega ei vasta ootustele lahenduste tegelik maksumus ja lahenduste väljatöötamiseks kulunud aeg.
E-äri on ettevõtjate jaoks seotud mitmete takistustega. Näiteks on 42 protsenti ettevõtjaist arusaamisel, et nende teadmised IT-valdkonnas on ebapiisavad. Vägaoluliseks takistuseks IKT-lahenduste kasutuselevõtus mängib rolli eelarvamus, et äris ei sa IT abil midagi paremaks teha. Suured ja keskmised ettevõtted, kellel on võimekus IKT-valdkonna kompetentsi sisseostmiseks, suudavad teha pikaajalisi strateegilisi plaane IKT kaasamiseks, seejuures väikestel ja mikroettevõtetel sageli see võimalus puudub ning IKT-d kaasatakse vaid üksikute probleemide lahendamiseks.
Uuringu tulemustes peetakse märkimisväärseks seda, et nii ettevõtjad kui eksperdid arvavad, et IKT-lahenduste soetamine ja ülalpidamine on ettevõtetele kallis. Siinkohal peavad neid lahendusi kalliks ka suured ettevõtted, kellel on paremad võimalused IKT-lahenduste kasutuselevõtuks võrreldes väikeste ja mikroettevõtetega.
Standardlahenduste ostmist peavad ettevõtjad kalliks ning nende ülalpidamiseks ja administreerimiseks võib ettevõte vajada täiendavat tööjõuressurssi.
E-kaubanduses on ettevõtetele suurimaks takistuseks usalduse ja läbirääkimisvõimaluste puudumine, turu väiksus ja tavakaupluste asukoht, ettevõtjatele üle jõu käiv rahvusvaheline mastaap ja e-poe üldine tasuvus.
80 protsenti ettevõtetest näeb riigil IKT arendamises ettevõtluses mingit rolli. Ettevõtjate hinnangul keskendu riik oma tegevuses liialt tehnoloogia ja seadmete soetamisele, mitte aga nende administreerimise, et tehtud investeeringust kasu saada. Riigi toetusmeetmed võik ettevõtjate arvates laieneda ka IKT-lahenduste väljatööamile ja juurutamisele.
Uuringu tellija on riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Uuringut viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors AS. Projekti kestus oli novembrist 2012 kuni aprillini 2013.
Ettevõtjate küsitlusse kaasati 1000 ettevõtet, sealhulgas ka alla 10 töötajaga mikroettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad.