Riik toetab tehnoloogia arenduskeskusi ligi miljardi krooniga

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits.

Täna andis president Toomas Hendrik Ilves üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) investeerimisotsused kaheksale tehnoloogia arenduskeskusele, kellele eraldatakse Eesti ajaloo suurim toetus ettevõtete arendustööks - ligi miljard krooni, mida rahastab Euroopa


Regionaalarengu Fond.

Riigipea sõnul vajavad leidlikkus ja julgus turgutust, seda enam, et seni Eesti majanduskasvu kasvu finantseerinud laenuallikad on kokku kuivanud, vahendas EASi pressiesindaja.

«Olen seetõttu rahul, et riigi seni suurim investeering ettevõtluse soodustamisse – miljard krooni – suunatakse arenduskeskustesse just nüüd,» sõnas Ilves.

«Arenduskeskused, keda täna toetame, on õppetöö ja ettevõtluse vahelise koostöö
parim platvorm,» märkis president Ilves.

«Olgu valdkonnaks nano- või toidutehnoloogia, tarkvaraarendus või viljatuse diagnostika – koostöö toob kasu nii uurijatele, kes keskenduvad ettevõtete reaalsetele probleemidele, kui ka ettevõtjatele, kes uurimistöö tulemusena toovad turule uusi, meie uutele vajadustele vastavaid tooteid,» lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tegu väga pikaajalist
toimet omava toetusotsusega ettevõtlusele.

«Äärmiselt oluline on, et tehnoloogia arenduskeskuste tegevuse tulemusena luuakse meil tooteid ja teenuseid, millel on potentsiaali maailmaturul,» lisas minister.

EAS eraldab järgmise kuue aasta jooksul kaheksa keskuse tegevusele toetust kogumahus 904 miljonit krooni. Lisaks EASi toetusele investeerivad keskustes osalevad ettevõtted ja ülikoolid veel täiendavad 428 miljonit krooni. Kokku investeerivad kõik partnerid järgmise kuue aasta jooksul arendustöösse 1,3 miljardit krooni.

Toetatud tehnoloogia arenduskeskustesse on kaasatud ligi 100 Eesti ettevõtet, kellele luuakse eeldused, et neist saaksid normaalse majanduskeskkonna taastudes suurimad tõusjad.

«Tehnoloogia arenduskeskuste loomine on strateegiline investeering. Aega nõuavad nii uurimistöö läbiviimine ja uurimistöö baasilt uute toodete-teenuste väljatöötamine kui ka väga heade spetsialistide koolitamine. Esimesed tehnoloogia arenduskeskused loodi 2004. aasta lõpus, kuid alles praegu hakkab nende uurimistöö rakendusteni jõudma,» selgitas EASi juhatuse esimees Ülari Alamets.

Toetatud arenduskeskustest viis on tegutsenud juba mitu aastat ning kolm keskust on alles käivitamisel. Keskused jagunevad järgmiste tegevusvaldkondade vahel: 2 keskust toiduainetööstuses; 2 keskust meditsiinis; 3 keskust info- ja kommunikatsioonitehnoloogias ja elektroonika rakendustes (näiteks IT rakendamine tootmise juhtimises); ning 1 keskus nanotehnoloogias rõhuga uute materjalide väljatöötamisel.

2004. aastal loodud keskustest tegutsevad edasi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (toetus 110 mln krooni), Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 114 mln krooni), ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus (IKT-valdkond, toetus 120 miljonit krooni), Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln krooni) ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 111 mln krooni).

Kolme uue keskusena lisandusid Reproduktiivmeditsiini ja -Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 120 mln krooni), Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus (toetus 119 miljonit krooni) ning Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 88 miljonit krooni).

Tehnoloogia arenduskeskused on ettevõtete ning Eesti ülikoolide koostöös loodud teadusasutused, mille peamiseks ülesandeks on uurimistöö läbiviimine osalevate ettevõtete tootearenduseks vajalikes valdkondades.

Arenduskeskuste uurimistöö tulemused võtavad ettevõtted vastavalt oma vajadustele kasutusele, et tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Tänu koostööle võetakse ette oluliselt ambitsioonikamaid uurimistöö projekte, kui ükski osalev ettevõte üksi endale lubada saaks.

Arenduskeskused on andnud olulise panuse ülikoolide õppetöö sidumisse Eesti ettevõtetega. Tehnoloogia arenduskeskuste ümber koondub märkimisväärne hulk ülikoolide doktorante ja magistrante.

Loodud arenduskeskused on andnud väga hea platvormi seostamaks õppetööd Eesti ettevõtete reaalsete probleemidega ning praeguseks on juba üle 100 magistrandi ja doktorandi kirjutanud magistri- ning doktoritöid ja teisi artikleid arenduskeskustes osalevate ettevõtete jaoks olulistel teemadel.

2009. aasta on kuulutatud innovatsiooniaastaks ja see on ellu kutsutud eesmärgiga inspireerida inimesi oma säravaid ideid ellu viima. Innovatsiooniaasta initsiaatoriks on EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja patrooniks president Toomas Hendrik Ilves.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles