Eesti suuremate ettevõtete peajuristide arvates on järgmisel viiel aastal firmadele tõsiseks väljakutseks regulatsioonide keerukus ja maht, samuti lepingute keerukus, näitab KPMG Baltics OÜ läbi viidud uuring.
Lepingud on nii keerulised, et võtavad isegi juristidel ajud suitsema
17. juuni 2013, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdkonniti nimetasid peajuristid enim andmekaitsealaseid regulatsioone ning konkurentsiõigust (30 protsenti vastanutest), samuti tarbijakaitset ja maksuõigust (15 protsenti vastanutest).
«Küsimusele, kas ärikeskkond on ettevõtte jaoks täna riskantsem kui viis aastat tagasi, jagunesid vastused peaaegu võrdselt pooleks. Ettevõtte tegevusega seotud riskide maandamise peamised abinõud on vastanute sõnul sisekontroll, töötajate koolitamine, õigusaktide monitooring ja osalemine õigusloomes ehk peamiselt proaktiivne tegutsemine,» ütles KPMG Baltics OÜ õigusnõustaja Karen Root.
Vaidluste lahendamise peamiseks meetodiks on ülekaalukalt läbirääkimised (80 protsenti vastanutest), teiseks valikuks kohtumenetlus (40 protsenti). Kõik intervjueeritavatest vastasid, et kasutavad suuremal või vähemal määral välist õigusabi, peamiselt kohtuvaidluste valdkonnas (70 protsenti vastanutest), lisaks veel maksunõustamises (30 protsenti) ning suuremate lepingute koostamises ja analüüsimises (25 protsenti).
Vaatamata asjaolule, et enamikus küsitletud ettevõtetes ei ole eraldi ametis õigusnõunikku (general counsel), leiab 70 protsenti vastanutest, et peajuristil on äriliste otsuste tegemisel sama oluline roll kui õiguslike küsimuste lahendamisel ning 85 protsendi sõnul on peajurist kaasatud strateegiliste otsuste tegemisse ning otsustusprotsessi rohkem kui viis aastat tagasi.
«See näitab, et peajuristi n-ö ebatraditsiooniline ehk õiguslikust sfäärist väljapoole suunatud roll suureneb. Valdav enamus ehk 95 protsenti peajuristidest leiab, et juristi kaasamine otsuste tegemisse vähendab kohtu- ja järelevalvega seotud vaidlusi,» märkis Root.
KPMG Baltics OÜ viis ajavahemikul märts-aprill 2013 läbi uuringu Eesti suuremate ettevõtete peajuristide seas. Uuringus osalesid Eesti suuremate ettevõtte peajuristid ja õigusnõunikud, kokku 20 inimest. Küsitletud peajuristidest on 80 protsenti seotud juhatuse või nõukogu tööga, olemata seejuures juhatuse või nõukogu liige, 10 protsenti kuulub juhatusse või nõukogusse ja 10 protsenti ei osale enda väitel juhatuse ega nõukogu töös ei otseselt ega kaudselt.