Majanduskriis lööb logistikaäri topeltraskelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Logistikaäri puhul hinnatakse, et iga majanduslanguse protsendipunkt tähendab sektorile tagasilööki kahe protsendipunkti võrra. Kuidas asjad tegelikult on, räägib intervjuus Otsustajale Logistika Pluss OÜ juhatuse esimees Toomas Orutar.
Kuidas on majanduskriis mõjutanud logistikasektorit?
Logistikasektor on nagu kõik teisedki majandusharud seotud tarbimise mahuga. Kui tarbimise mahud langevad mõjutab see ka logistikafirmasid. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on logistikafirmade käibed langenud 20-30 protsenti. Kevadel-suvel mahud tõusevad, kuid sügis tõotab tulla väga karm.
Oma osa sellest annab ka uue töölepinguseaduse jõustumine juulis. Selle seaduse jõustumisega lihtsustub oluliselt töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Näiteks koondamiste puhul on vähendatud etteteatamistähtaegu.
Paljud ettevõtted ootavad seaduse jõustumise ära ja seejärel võib puhkeda koondamiste laine. Kui septembris kukub üleüldine tarbimine, siis koondamiste laine võib seda numbrit veel rohkem mõjutada. Igal juhul tuleb sügiseseks olukorraks valmistuda.
Et Eesti on nii väike, siis lähiaeg toob logistikas majanduskriisi tõttu kindlasti muudatusi. Teisisõnu, turg sööb nõrgemad tegijad välja ning jaotub tugevate vahel ära.
Kes on Eesti logistikaäris suuremad tegijad?
Mina liigitaks siinkohal logistikateenuse pakkujad kaheks: ühed, kes on rohkem spetsialiseerunud rahvusvahelisele transpordile ja teised, kes pakuvad siseriiklikku logistikateenust, kuhu kuulub ka Logistika Pluss. Siinkohal kuulub Logistika Pluss kindlasti suuremate hulka.
Kas logistika on ala, kus alustada on keeruline? Või on tegu äriga, kus hakkaja lehepoiss võib miljoni teenida?
Tänapäeva logistikat enam põlve otsas ära ei tee. Garaažide aeg, kus paljud ladustasid oma kaupa rämpsladudes, hakkab mööda saama.
Klientide vajadused ja äriskeemid on läinud nii keeruliseks, et ilma moodsa tehnoloogia ja majandustarkvarata pole enam midagi teha (näiteks laovarude kontrolli, transpordivahendite marsruutide planeerimist, tellimuste töötlemist pole võimalik ilma infotehnoloogiata enam teha).
Et klientide logistilisi tervikvajadusi täita, selleks on Logistika Pluss oma majandustarkvarasse investeerinud seitsmekohalise numbri.
Kliendid soovivad operatiivsust ja kvaliteeti, vähemoluline pole ka mugavus.
Mis on logistikasektori probleemid? Kuidas valitsus saaks aidata äri edule?
Venemaaga tuleks suhteid parandada. Eestil on logistiliselt nii hea asukoht, et Aasiast Venemaale suubuv kaubamaht võiks suuremates mahtudes läbi Eesti liikuda.
Venemaa turg on põhjatu ja kui Eesti saaks transiidile käe vahele, siis saaksid väga suure töömahu osaliseks nii sadamad, logistikakeskused, transpordifirmad kui ka teised valdkonnad. Majandusele oleks see tervikuna kasulik, sest see looks uusi töökohti juurde ja elavdaks üldiselt majandust.
Kindlasti ei tohi valitsus kärbete tegemisel vastu võtta selliseid seadusi, mis pärsiks negatiivselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. Praegusel raskel ajal on ettevõtetel eesmärk hing sees hoida ning igasugune maksude tõstmine suurendaks veelgi käibevahendite puudust ja mõjuks väga negatiivselt.