Majanduslangus teeb rootslased unetuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduslik olukord paneb rootslased muretsema ning põhjustab neil unetust. Viimase kuue kuu jooksul on iga viies rootslane kulutanud vähemalt mõnel korral oma kuupalga enne järgmise laekumist.
«Iga kümnes rootslane on saanud vähemalt ühe korduva makseteatise ning enamik nende teadete saajaist on mehed,» kirjeldas Nordea pank majanduslanguse mõju Rootsis.
Ehkki Rootsis toimuv pole võrreldav Eesti, Läti ja Leedu olukorraga, on ligi 40 protsenti rootslastest ikkagi mures selle pärast, et nende säästud võivad väheneda. Eelkõige kardavad seda just madalama sissetulekuga elanikud, kes muretsevad töötuksjäämise pärast ja peaks kasutusele võtma oma säästud. Samas pole kogutud summad kuigi suured ega taga samaväärset elukvaliteeti, mis oli neil enne töötuks jäämist.
Varasemast tumedam tundub rootslastele ka tulevik. Mitmete Rootsi kindlustusfirmade prognoosi kohaselt jääb tulevatele põlvedele väiksem pensionitase kui praegu pensioni saavatele ja lähimal ajal pensioniikka jõudvatele inimestele.
Kui 1940. aastatel sündinutel jääb pensionitase 65 ja 68 protsendi vahele keskmisest sissetulekust, siis need, kes on sündinud 1960. aastatel, hakkavad saama ligikaudu 57 protsenti ning 1970. aastatel sündinud 54 protsenti keskmisest sissetulekust.
Ebakindlust enda finantsolukorra suhtes tunnevad enamasti nooremad inimesed. Senise heaolu säilitamiseks tuleb paljudel üüripindadel elavatel rootslastel vähendada igapäevast tarbimist, otsida lisatööd või otsustada odavama üürikorteri kasuks. Statistikast selgub, et võrreldes 2008. aasta märtsiga on rootslaste mure süvenenud ning paljud on hakanud oma rahakulutamist piirama ka laste hobide, taskuraha andmise ja muude lastele tehtavate kulutuste arvelt.
Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann märkis, et tulevaks aastaks ootavad rootslased siiski väikest majanduskasvu 0,9–1,3 protsenti.
«Võrreldes detsembri keskel esitletud valitsuse prognoosiga, kus 2009. aastaks ennustati kõigest 0,8-protsendilist langust, on negatiivne areng olnud jõuline,» rääkis Streimann. «Kõige keerulisemas olukorras on autotööstus, mis on sisuliselt juba sügisest seiskunud.»
Rootsi kuulsaim autotööstus Volvo teatas just äsja, et koondab veel 1500 töötajat.
Veebruaris teatas kontsern, et varem 100 000 töötajaga Volvo Grupis kaob kokku 16 000, sh 8000 töökohta Rootsis.
Ebakindlus valitseb ka Rootsi ehitussektoris. Kuna selles sektoris moodustavad töötajatest enamuse mehed, kasvab töötus eelkõige meeste hulgas.
Prognoositakse Rootsi ekspordi vähenemist 15 protsendi võrra. Märtsis läks pankrotti 735 ettevõtet, millest suure osa sellest moodustavad jaemüüjad. See on 85-protsendine kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Kogu 2009. aasta esimese kvartali jooksul kasvas pankrottide hulk 51 protsenti.
Streimanni sõnul on abipakettide raames Rootsi valitsus eraldanud majanduse elavdamiseks 2009. aasta eelarvest täiendavalt 45 miljardit ja 2010. aastaks 60 miljardit Rootsi krooni. «Abimeetmete nimekiri on üsna pikk, alates tööturu meetmetest ja ümberõppest, pankadele mõeldud toetustest, ettevõtluse mikrolaenudest kuni teadusuuringute lisarahastamiseni,» ütles Streimann.
«Valitsus on reageerinud konjunktuurimuutustele tarmukalt ja äärmiselt kiirelt, pea koheselt uue probleemi ilmnemisel on laual ka konkreetsete vastumeetmete pakett.
Valitsuskoalitsiooni populaarsus on avaliku arvamuse küsitluste tulemusel viimase poole aasta kriisikuude jooksul tohutult tõusnud ja ületab toetuse opositsioonile.»
«On selge, et rootslaste arvates on olukord naabrite juures Eestis, Lätis ja Leedus äärmiselt keeruline ning seda jälgitakse tähelepanelikult.
Rootsi majanduse vundament ja rahvuslik jõukus on muidugi võrreldamatult suurem kui enamusel lähinaabritel, mis pikas perspektiivis ei jäta kahtlust, et Rootsil on ka lihtsam majanduslangusest taas välja tulla,» märkis suursaadik.
Neid, kel olukord halvenemas, on Rootsis veelgi. Näiteks näeb riik ette vähem raha saami vähemusele ja riigikaitsele. Samas võivad rootslased erinevalt eestlastest end turvaliselt tunda, sest politseile, töötutele, üliõpilastele ja täiskasvanute koolitustele eraldused ei vähene, vaid neid võib pidada praeguses kehvas olukorras hoopis võitjaiks.
Palkade osas ei ole samuti olukord muutunud: Rootsi statistikabüroo värskete andmete järgi tõusid erasektori töötajate tunnipalgad veebruaris aasta võrdluses 3,7 protsenti.
See ei tähenda siiski, et majandusseisus kiiret paranemist oleks loota.
Prognooside kohaselt on igal juhul oodata Rootsis tugevat SKT langust, töötuse tõusu kümne protsendini ja riigi rahandusolukorra halvenemist. Rootsi keskpank prognoosib näiteks tänavu 4,5-protsendilist majanduslangust.
Märtsis tõusis töötuse määr juba üle 8 protsendi ehk tööta oli umbes 400 000 inimest. Tööturuameti süngeim prognoos pakub, et järgmise aasta jooksul jääb töötuks üle poole miljoni inimese. Rootsi valitsuse viimase prognoosi kohaselt võib töötuse tase kerkida 2011. aastal aga juba 12 protsendi piirile. Ligi neljandiku töötutest moodustavad noored vanuses 15–24.
Suurima löögi alla on sattunud tööstus, kus iga viies töökoht on ohustatud. Olukord Rootsi tööstuses halvenes esimeses kvartalis veelgi. Tööhõive on oluliselt vähenenud ning ettevõtted ootavad selle kvartali jooksul olulisi kärpeid.
Tegevuse rahastamine ja investeerimine on muutunud viimastel kuudel ettevõtetele veelgi raskemaks. Kuid nii nagu Eestis on ametnike elu suhteliselt hea, peab ka Rootsi avalik sektor paremini vastu.
Üheks variandiks on õppida uus eriala. Rootsi meedia andmetel ei saa aga kõik rootslased kindlasti arvestada kriisi lõppedes sellega, et neil on võimalus pöörduda tagasi oma endise töö juurde. Paljudel tuleb vahetada eriala tänapäevasema ja perspektiivsema ameti vastu. Oluliseks kujuneb võime oma pädevust ja oskust arendada.
Lähemas tulevikus peaks uusi töökohti tekkima infotehnoloogia, meditsiini, hoolekande, tehnika ja hariduse valdkonnas. Siiski ei ole veel kindlalt teada, kui suures mahus nendele ametikohtadele inimesi vaja on. Rootsi tööturuamet kavatseb teha uue kokkuvõtva prognoosi juunikuuks, kui aasta esimese poole olukord on lõplikult selge.