Eesti Pank alandas Eesti majanduskasvu prognoosi kahele protsendile
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga hinnangul alanes 2013. aastal Eesti majanduse kasvukiirus sisenõudluse, eelkõige põhivarainvesteeringute kasvu aeglustumise tõttu varasemalt kolmelt protsendilt kahe protsendini.
2014. ja 2015. aastal hoogustub SKT kasv nende prognoosi kohaselt nii sise- kui ka välisnõudluse toel pisut üle 4 protsendi.
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnutsi on prognoosi muutuse taga aasta esimese kolme kuu suhteliselt kesised SKT näitajad. Kasvutempo oli väga aeglane ning kvartal kvartaliga võrreldes oli langus, mille põhjuseks peamiselt sisenõudlus ja investeeringud
Siiski loodab keskpank, et tagasilöök I kvartalis jääb ühekordseks ja järgnevates kvartalites oodatakse kasvu taastumist.
«Eksport, töötlev tööstus, jaekaubandus ja tarbijakindluse indikaatorid, kõik viitavad sellele,» märkis Kaasik.
Kaasiku sõnutsi on Eesti majandus jätkuvalt oma arengutasemelt rikkamatest riikidest maas ja meil on läbi kapitalimahutuste ja tehnoloogia võimalik tõsta oma toodangu mahtusid kiiremini kui arenenud riikidel.
Tööturu olukord on Kaasiku sõnutsi jätkuvalt paranemas. I kvartali tööpuuduse näitaja tõus oli keskpanga hinnangul põhjustatud sesoonsetest teguritest. Pikaajaliste töötute arvu on vähenenud.
«Ootame, et tööpuuduse määr langeb edasi, aga ei oota olukorra kiiret paranemist,» märkis Kaasik, lisades, et struktuurne tööpuudus püsib kõrgel ja see on kitsaskoht, millele on poliitiliselt poolelt vaja tähelepanu pöörata, et kasvuvõimekust parandada.
Selle aasta tööpuuduse määraks ootab keskpank 9,2 protsenti ehk 0,2 protsendipunkti võrra varem prognoositust väiksemat näitajat.