Maksutõus kammitseb majanduse taastumist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põrandakatete paigaldajana töötav Kermo peab maksutõusu ebaõiglaseks.
Põrandakatete paigaldajana töötav Kermo peab maksutõusu ebaõiglaseks. Foto: Liis Treimann

Sõltumata sellest, kas Postimehe ilmumise ajaks on Eestil koalitsioon või mitte, hoiatavad nii ettevõtjad kui maksumaksjad valitsust maksutõusudega majandust pärssimast.



Eesti Maksumaksjate Liit on teatanud, et peab maksude tõstmist praeguses raskes majandusolukorras põhimõtteliselt valeks, kuna niigi kujuneb 2009. aasta maksukoormus ilmselt viimase kümne aasta kõrgeimaks.



Liit rõhutas, et riigi kokkuhoiu võimalused pole kaugeltki ammendunud. Nende hinnangul rahastatakse veel palju mittehädavajalikke tegevusi, mida võiks edasi lükata või teha väiksemas mahus. Eeskätt nõudis liit avaliku sektori palgakulude ja sotsiaalkulutuste kokkuhoidu.



«Käibemaksu määra tõstmine ei loo Eestisse ühtegi uut töökohta ega aita välja majanduslangusest. Hoopis vastupidi – käibemaksu tõus sunnib tarbijaid säästmisele, millega kaasneb kaubanduses ja teeninduses müügitulude vähenemine, mis omakorda tähendab palkade vähenemist, töökohtade kaotust ja uusi pankrotte. Samuti väheneb Eesti kaupade konkurentsivõime,» seisab maksumaksjate liidu teates.



Ka ettevõtjaid koondava Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie rõhutas, et kulude kokkuhoiuks pole veel kõiki võimalusi kasutatud, kuid seda tuleks kindlasti eelistada maksutõusule.



«Käibemaksu tõus puudutab kõiki ja majandust elavdada või kriisist üle saada see kindlasti ei aita,» sõnas Raie. «Meie jaoks on kaks olulist väärtust stabiilsus ja usaldusväärsus, maksukeskkonna stabiilsus aitab kriisist kiiremini väljuda. Eesti majandus vajab uusi investeeringuid, aga kuni investorid keskkonna stabiilsust ei tunneta, neid ei tule.»



Põrandakatete paigaldajad, vennad Kermo ja Raul kinnitasid eile, kui Reformierakonna, IRLi ja Rahvaliidu koalitsioonilepe veel kehtis, et kuigi plaanitav töötuskindlustusmaksu tõus võtaks neilt vaid mõnisada krooni kuus, oleks see ikkagi tuntav löök.



«Mul on abikaasa ja väike laps, praegu tuleme vaevalt ots otsaga kokku, autoga enam niisama sõita ei saa, vaikselt tuleb ka toidu pealt hakata kokku hoidma,» sõnas Kermo, kelle sõnul jääb nii tema kui naise palk Eesti keskmisele alla.



Vendade sõnul juhtub tihti, et töösse tekib näiteks nädalane auk, mis neile tähendab ka sissetuleku kaotust. Rauli kinnitusel tuleb ajal, mil tööd on, normaalse sissetuleku teenimiseks teha enamasti 10–12-tunniseid tööpäevi. Selles valguses on meeste sõnul ebaõiglane, et riik tõstab tööinimeste maksukoormust, kuid ehitab samal ajal «sambaid ja purskkaeve».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles