Tormiseid protestilaineid trotsiv Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan kasutab oma vastulausetes üha vürtsikamalt majandustermineid, tümitades finantsiste, õhutades kodanikke biokoteerima eraettevõtteid ning tõotades «kägistada» spekulandid.
Erdogani järgmised süüdlased: finantsistid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal sõltub Türgi ülisuurel määral välismaalaste käes olevatest väärtpaberiportfellidest, finantseerimaks oma majandust ja teenindamaks märkimisväärselt suurt jooksevkonto defitsiiti.
Kõnetades pühapäeva hilisõhtul Ankaras bussi katuselt oma poolehoidjaid, võttis Erdogan lisaks demonstrantidele hambusse ka millegi, mida ta nimetas «intressimäärade lobiks» – väidetavalt on tegemist liikumisega, mis hoiab kinni Türgi arengut, kasutades relvana kõrgeid intressimäärasid.
«Intressi[määrade] lobi on ekspluateerinud mu rahvast aastaid, aga nüüd aitab,» kuulutas peaminister. «Seda ma ütlen teile, kes te iganes olete – üks pank, kaks panka, kolm panka... Teie selle lahingu alustasite, teie selle eest ka maksate... Need kes meie börsi kukutada üritavad... me kägistame teid.»
Eriliselt on Erdogan sihikule võtnud ühe Türgi konglomeraadi juhi Cem Boyneri, kes poseeris Gezi pargis – kust protestid alguse said – plakatiga, mis teatas: «Ma ei ole ei vasak- ega parempoolne, ma olem marodöör.» Kuna peaminister kasutas seda sõna nendega pragamiseks, kutsuvadki protestijad endid nüüd naljatoonis marodöörideks.
«Ärge usaldage neid marodööre, kes on meie rahva pealt aastaid raha teeninud,» ütles Erdogan viitega Boyneri plakatile. «Meie rahva kohus on näidata koht kätte neile, kes meid solvavad.»
«Marodööriks» on end kuulutanud ka ühe Türgi suurima panga Garanti tegevjuht Ergun Ozen. Ilmselt sellest inspireerituna kutsuski Erdogan oma poolehoidjaid üles «andma õppetundi» pangajuhtidele, kes «selle vandalismi» poolele on astunud.
Erdogani pühapäevastest väljaütlemistest võis välja lugeda üleskutse boikotile. «On aeg anda neile õppetund,» ütles ta intressimäära lobi teemat puudutades. «On ju ka riigipangad – saate aru, mida ma silmas pean.»
Türgi sõltub praegu ülisuurel määral lühiajalistest fondidest – osalt seetõttu, et kvantitatiivsed leevendamised ja muud sellised meetmed on toonud tärkavatele turgudele suure hulga lühiajalist raha, kuna Basel III ja teiste reeglite tõttu on pikaajalist kapitali raskem hankida.
«Rünnak välismaalaste käes olevatesse väärtpaberiportfellidesse investeerijate pihta on mõnevõrra kummaline, arvestades sellega, et Türgi sõltub hetkel akuutselt nendest [raha]voogudest,» ütles oma kirjas klientidele Standard Banki analüütik Tim Ash.
Märtsiga lõppenud 12-kuulise perioodi jooksul voolas riiki 44,4 miljardit dollari välisportfellide raha, mis kattis 94 protsenti Türgi 47 miljardi dollari suurusest jooksevkonto puudujäägist.
Välismaiseid otseinvesteeringuid tuli samal ajal vaid 7,6 miljardit dollarit, ütles Ash.
Türgi majanduskasv – 2011. aastal veel 8,8 protsenti – langes mullu 2,2 protsendi peale.
Kuigi valitsus väidab, et aeglustumine on mõeldud vältimaks ülekuumenenist, on küsitav, kas riigil õnnestub taas saavutada 5-protsendiline majanduskasv, mis oleks vajalik tegemaks ruumi uutele tööturule pürgijatele – arvestades probleemidega Anakra põhiturul, Euroopa Liidus.
Copyright The Financial Times Limited 2013