Gurjev ennustab Hodorkovskile kolmandat ja Navalnõile esimest vangistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Venemaa väljapaistvamaid poliitpagulasi Sergei Gurjev kõneleb rõhumise ja korruptsiooni süvenemisest oma kodumaal, mis on põhjustanud kapitali põgenemise ja aktsiahindade languse, külvates ühtlasi hirmu opositsiooni ridadesse.
Gurjev, endine Uue Majanduskooli rektor ja prominentne figuur Moskva liberaalsetes valitsusringkondades, lahkus aprilli lõpus Venemaalt – «jäädavalt». Ta ennustab, et omaaegne naftafirma Jukose omanik Mihhail Hodorkovski, kes on viimased 10 aastat trellide taga veetnud, saab tuleval aastal ka kolmanda vanglakaristuse.
Sel nädalal Londonis Financial Timesile antud intervjuus avaldas Gurjev ühtlasi arvamust, et vangi läheb ka karismaatiline opositsiooniliider Aleksei Navalnõi, kelle üle parasjagu Kirovis kohut mõistetakse. Omastamise eest.
Tsiteerides filofoof Hannah Arendti ütles Gurjev, et paljude režiimi teenistuses olevate tippametnike seas valitseb «kurjuse banaalsus» – «nad lihtsalt ei mõtle mida nad teevad».
Arendt kasutas oma paljutsiteeritud väljendit Adolf Eichmanni kohta – kes oli üks Holokausti organisaatoritest – osutamaks sellele, kuivõrd tavalised on tihti inimesed, kes riigi korraldusel moraalivastaseid tegusid toime panevad.
Gurjev ütles, et võimud olid ta juba sellisel määral sihikule võtnud, et ainus võimalus vabadusse jääda näis olevat Venemaalt lahkuda – kahel peamisel põhjusel.
Esiteks: 2011. aastal määras tolleagne president Dmitri Medvedev ta komisjoni liikmeks, mille ülesandeks oli uurida Hodorkovski teist süüdimõistvat kohtuotsust (aastal 2010) ning anda oma hinnang, kas see oli põhjendatud.
Gurjev ütles: «Ma uurisin seda üksnes majanduslikust vaatevinklist. Näiteks, kas see oli vertikaalselt integreeritud firma või mitte, ja kas sellised [firmad] olid üldlevinud. Ma ütlesin, et oli küll, et need olid üldlevinud ja et minu meelest ei olnud midagi valesti.»
«Oli üks võimalus, et 1999. aastal võidi firmaväliste aktsionäride tagant varastada, aga see oli juba aegunud (st sellest oli möödunud vähemalt 10 aastat). Kõik eksperdid leidsid, et kohtuotsusel puudus piisav alus.»
Üks komisjoni välismaalasest liige väitis hiljem, et pärast Vladimir Putini «taaspresidendistumist» 2012. aasta mais hakati komisjoni kuulunud venelastest eksperte nende kodudes ahistama, nende töökohtades korraldati läbiotsimisi.
Gurjevi sõnutsi oli Venemaa juurdluskomitee – mis kujutab endast laias laastus USA FBI analoogi ja mida juhib Putini ülikoolikaaslane Aleksandr Bastrõkin – saanud juhised uurida süüdistusi, nagu oleks Jukos ekspertidele raha maksnud.
Ta kinnitas, et Uus Majanduskool sai Hodorkovskilt 50 000 dollarit, kuid see summa laekus aastal 2003. Tema, Gurjev, sai aga rektoriks aastal 2004, olles eelnevalt olnud õppejõuks Princetoni ülikoolis. Viidates raamatutele, mida ta poeg ja tütar üksteise võidu lugenud on, ütles Gurjev: «Kes iganes Jukost puudutab, on määratud hukatusele. See on nagu Harry Potter: Voldemorti nime ei tohi öelda. See on needus.»
Teiseks oli Gurjev reageerinud Navalnõi mullusele üleskutsele, et opositsiooni prominentsed toetajad peaksid astuma avalikkuse ette. Nii Gurjev kui tema abikaasa, ökonomist Jekaterina ŽuravskaJa, esinesid avalikult Navalnõid toetavate avaldustega, annetasid viimase toetusfondi 10 000 rubla (311 dollarit) ning kutsusid ta kõnelema ka majanduskooli.
«Navalnõi on ülimalt oluline,» ütles Gurjev. «Teda tunnustatakse kui liidrit. Ta on üsna traditsiooniline, religioosne, väga julge.»
USA advokaadifirma Loeb and Loeb, olles analüüsinud Navalnõi kohta aprillis avaldatud kaasust, järeldas, et «nagu ka Jukose kaasuste puhul, on Kreml asunud kuritarvitama Vene õigussüsteemi, et ahistada, isoleerida ja, kui võimalik, vaigistada poliitilisi oponente».
Gurjevi sõnutsi oli talle öeldud, et Navalnõi vastu on käivitatud «erioperatsioon». «Sellise kulunud võtte käikulaskmine näitab, et nad ikka väga kardavad teda.»
Gurjev otsustas maalt lahkuda pärast seda, kui juurdluskomitee läkitas tema kontorisse kolm ametnikku, väites et nood tulevad esitama täiendavaid küsimusi. Kohapeal selgus, et ametnikud olid volitatud haarama oma valdusse viie viimase aasta e-mailid. Samal ajal oli ta hakanud täheldama, et tema väljumisel või sisenemisel riiki hoidsid tolliametnikud teda passikontrollis kinni ja konsulteerisid ülemustega, enne kui tal edasi liikuda lubasid. «Mu sõbrad rääkisid sellest Putiniga ja ütlesid mulle, et Putin ütles, et tal pole minu vastu midagi, aga ta ei saa peatada juudluskomitee tööd. Ma olen näinud, mis juhtub inimestega, kelle kohta Putin ütles, et tal pole nende vastu midagi.»
Gurjev on end ajutiselt seadnud sisse Pariisis, kus ta pere on elanud viimased kaks aastat. Abikaasa Jekaterina töötab professorina Pariisi majanduskoolis. «Ma võtsin vastu kulalisprofessori ameti Sciences Po’s ning lisaks on mulle juba tehtud veel kaks pakkumist. Kooli saatuse pärast tunnen ma muret, kui isiklikult mul erilisi probleeme pole. Küll aga tuleb probleeme neil, kes Venemaale jäävad.»
Copyright The Financial Times Limited 2013