IMF tunnistab vigu Kreeka päästmisel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi juht Christine Lagarde.
IMFi juht Christine Lagarde. Foto: SCANPIX

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on avaldanud halastamatu raporti fondi enda ja Euroopa Liidu poolt Kreeka esimese 110 miljardi eurose abikapeti puhul tehtud vigadest.

IMF kirjutab, et Kreeka kasvuprognoosid olid liiga optimistlikud ning võlgade restruktureerimine oleks pidanud toimuma tunduvalt varem.

Uuringu sõnutsi lasti pakett käiku hoolimata sellest, et Kreeka ei vastanud ühele IMFi neljast kriteeriumist, mida niivõrd mahukate programmide puhul jälgitakse – head võlataseme jätkusuutlikuks muutumise väljavaadet keskmises perspektiivis – ning ilmselt oli vajakajäämisi veel kahe kriteeriumi vallas.

Tõenäoliselt kujuneb värskest raportist omamoodi «õpik» kõigi edasiste IMFi suurprogrammide jaoks: fond hakkab nõudma erakreeditoride suuremaid juukselõikusi, realistlikumaid kasvu- ja võlaprognoose ning uut lähenemist koostööle rahaliitudega.

Raportist paljastuvad erimeelsused Kreeka päästmises osalenud rahvusvaheliste kreeditoride vahel, ka IMFi enda ridades on küsimus paksu verd tekitanud.

«Programmiga hoiti ära korratud maksekatkestused ning euroala piiratud mõjuga nakatumine. Ühtlasi on Kreeka saanud eurot edasi kasutada, kuid majanduslangus on olnud sügav ning töötusmäär erandlikult kõrge. Programm ei taastanud kasvu ega taganud taas juurdepääsu turgudele, nagu eesmärgiks võeti,» ütleb raport.

IMFi uuringu väitel tulnuks eraviisilistele Kreeka riigivõlakirjade hoidjatele kahjumid kraesse kallata tunduvalt varem kui 2011. aasta oktoobris. Fond väidab, et Euroopast lähtunud vastuseisu tõttu osutus see võimatuks.

«Kuna riigivõla probleemiga ei tehtud programmi käivitudes või selle varajases staadiumis otsustavalt tegemist, sattus kahtluse alla euroala võime kriise lahendada, ühtlasi võimendati nii ilmselt järgnenud majanduslangust,» kirjutab IMF.

«Võlad tulnuks restruktureerida kohe ning see olnuks Kreeka jaoks parem. Aga meie partneritele euroalas ei olnud see vastuvõetav. Restruktureerimisega viivitamine andis erakreeditoridele võimaluse oma riske vähendada ja võlad ametiasutustesse veeretada.»

Kui selgus, et esimene Kreeka pakett ei toimi, leppisid IMF ja euroala liidrid mullu veebruaris kokku teises 172 miljardi euroses abipaketis, mille raames viidi läbi erakätes oleva võla restruktureerimine 200 miljardi euro ulatuses.

Tegemist on suurima riigivõlgade restruktureerimisega maailma ajaloos üldse. Euroala ametnikud on tõotanud, et teistes võlaikkes liikmesriikides juukselõikusi ei korraldata.

Raportis juhitakse tähelepanu sellele, et IMFi töötajad olid teadlikud Kreekat eelarvekärbete tõttu ootavate raskuste sügavusest, kuid ei arvestanud sellega oma kasvuprognoosides.

Samuti hindas IMF enda sõnul üle Kreeka võimed reforme rakendada – eriti poliitiliselt rasketes valdkondades nagu erastamised, riigisektori harvendamine ja tööturu liberaliseerimine.

Troika (IMF, EL ja Euroopa Keskpank) vahel «esines aeg-ajalt teravaid erimeelsusi», kuid kokkuvõttes oli programm siiski õigustatud, kuna «Kreeka maksekatkestuste korral oleksid ohud euroalale ja globaalmajandusele olnud märkimisväärsed».

«[Raport] näitab, et makromajanduslikud prognoosid olid kogu programmi vältel üleliia optimistlikud, eriti majanduskasvu ja eelarvetulude vallas,» ütles IMFi juhatuses Brasiiliat ja mitmeid teisi riike esindav Paulo Nogueira Batista

Nogueira Batista kritiseeris ka töökorraldust troikas. «Sageli jäi mulje, et [IMFi] juhatus sörkis Büsselis juba väljakuulutatud otsuste sabas,» ütles ta. «Mis veelgu hullem: Kreeka puhul muudeti jooksvalt fondi laenupraktikat, tulles vastu Euroopa huvidele.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles