Ametiühingud süüdistavad tööandjaid flirtimises valitsusega

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksandr Martõnenko jagas eile hommikul Tallinnas Keskturu lähedal Eesti Ametiühingute Keskliidu lendlehti,         kus kutsuti inimesi 3. juunil Toompeale protestiaktsioonile.
Aleksandr Martõnenko jagas eile hommikul Tallinnas Keskturu lähedal Eesti Ametiühingute Keskliidu lendlehti, kus kutsuti inimesi 3. juunil Toompeale protestiaktsioonile. Foto: Toomas Huik

EAKL on katusorganisatsioon, kuhu kuulub 19 ametiühingute haruliitu. Aasta algul oli neis liikmeid 35 878. See ei ole siiski Eesti ametiühinguliikmete üldarv, siia hulka pole arvestatud teenistujaid koondava TALO liikmeid.





Maksu- ja tolliameti andmetel rakendati ametiühingu liikmemaksu tulumaksuvabastust mullu kokku 43 789 isikule. Hinnanguliselt kuulub kõigist Eesti töötajaist praegu ametiühingu ridadesse kaheksa protsenti.

EAKLi kui ametiühingute esindusorganisatsiooni eesmärk on nii oma liikmete kui kõigi töötajate õiguste kaitsmine, samuti nende huvide tõhus esindamine tööelus.

EAKL aitab kohaldada Euroopa töösuhtemudelit, mis rajaneb sotsiaaldialoogil, töötajate kaasamisel otsuste tegemisse ettevõtetes, töötingimuste järkjärgulisel parandamisel ning võrdsete võimaluste loomisel.

Töötajate huvide esindamise vahendina kõigil tasanditel kasutab EAKL kollektiivläbirääkimisi ning seab eesmärgiks luua kõiki ametiühinguliikmeid kaitsev õigusabisüsteem.

Mis kirgi kütab
•    Töölepinguseadus. Ametiühingud soovivad suuremaid hüvitisi töötutele ning süüdistavad valitsust ja tööandjaid taganemises kolmepoolsete läbirääkimiste käigus kokku lepitust. Tööandjad eelistavad väiksemaid hüvitisi.
•    Streik. Ametiühingud ei näe muud võimalust, kui oma liikmed valitsuse töötajavaenuliku poliitika vastu protestimiseks tänavale tuua ja streikima kutsuda. Tööandjate hinnangul ei saavuta töötajad protestiaktsioonidega midagi ja võivad oma olukorda ainult halvendada.
•    Tulumaks – ametiühingud soovivad seda tõsta koos tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega, tööandjad on maksutõusu vastu.
•    Alampalk, mille ümber käivad alati tulised vaidlused. Tänavu pole see teema veel päevakorras olnud.

Mis liite seob
•    Ametiühinguid ja tööandjaid seovad ühised läbirääkimised, ümarlauad, koolitused.
•    Osalemine töötukassa ja haigekassa töös.
•    Igal aastal peetav ühine jalgpallilahing, mille üldseis on praegu 2:2.

----------------------------------------------------

Kommentaar

Harri Taliga
EAKLi juhatuse esimees:

Mis tahes väide, et ametiühingute suhteliselt väike liikmeskond võimaldab nendega mitte arvestada, on ebapädev ja vastuolus rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO seisukohtadega.

EAKL on vaieldamatult Eesti kõige esinduslikum töötajate organisatsioon. Ja kui Eestis on ametiühingus praegu veel vähe töötajaid, siis see ei saa kuidagi kahtluse alla seada selle vajalikkust ja legitiimsust.

Prantsusmaal kuulub ametiühingutesse veel väiksem osa töötajatest, aga kellelgi ei tule isegi pähe seada kahtluse alla nende rolli tööandjate või valitsuse partnerina.

See, et Eestis nii teha püütakse, annab vaid tunnistust, et EAKLi vastuseis töötajavaenulikele seadusemuudatustele on otsustajatele pinnuks silmas.

Ja olgu lisatud sedagi, et tööandjate keskliidu esinduslikkus (arvestades esindatud tööandjaid suhtena kõigi Eestis tegutsevate tööandjate üldarvu) on ametiühingute omast väiksemgi.

Töölepingu seaduse osas on meie põhimõtteline erimeelsus tööandjaist selles, et EAKL peab hädavajalikuks töötajate ja tööandjate võrdset kohtlemist, samal ajal kui tööandjad soovivad iga hinna eest uue koondamiskorra rakendamist täies mahus, mis toob kaasa märkimisväärse koormuse töötukassale.

EAKLi esimehena olen aastaid püüdnud tööandjate keskliidu juhte veenda: peame tegutsema nii, et valitsus hakkaks meie seisukohtadega arvestama.
See aga eeldab omavahelist kokkulepet. Paraku loodavad tööandjad, et lihtsam on teha lobitööd valitsusega.

Hanno Pevkur
sotsiaalminister:

Juba märtsi algul saatsin ametiühingutele ja tööandjatele kirja, et kuna nemad on töötukassasse sissemaksete tegijad, siis peaksid nemad leidma ka lahenduse töötukassa rahamurele.

Auväärsed kohtusid kahe kuu jooksul korduvalt, kuid kokkulepet ei tulnud. Kuna aeg hakkas otsa saama, palusin Taliga ja Kriisi enda juurde ja tutvustasin neile võimalikke kompromissvariante, millega nad ka lahkusid.

Tulemusena teatas EAKL, et ükski variant ei sobi ja sobib ainult seaduse edasilükkamine, millega tööandjad jälle ei leppinud.

Valitsusel ei jäänud nüüd muud üle, kuid eelnõu kiiresti riigikogusse saata, sest parlamendil on jäänud tööaega veel kolm nädalat. Kui me jäänuks nende hüvitiste juurde, mis 1. juulist kehtima pidanuks hakkama, oleks töötukassat oodanud kindel pankrot.

Ka kolme protsendi suuruse makse juures jookseks töötukassa kiiresti tühjaks, ja seda riski ei saanud valitsus võtta.

Kui õiguskomisjon asja menetlema hakkab, kuulatakse kindlasti ära ka ametiühingute ja tööandjate esindajad.

On kahetsusväärne, et tööandjate esindaja on valinud sellise ekstreemse lähenemise ja et ametiühingud aktsioone kavandavad. Tänaval ei leita ühelegi probleemile lahendust.
Mis kõige hullem, meeleavaldused võivad väljuda ametiühingute kontrolli alt.

Seetõttu kutsuksin ametiühinguid tulema mõistusele ja aktsioone mitte korraldama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles