Tööandjad peavad end õigeteks meesteks
1. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETKLi liikmeskonda kuulub 73 ettevõtet, mis andsid eelmisel aastal tööd 150 000 peamiselt erasektori töötajale. See moodustas ligi neljandiku kogu tööhõivest.
Lisaks kuulub ETKLi koosseisu 23 ametiliitu. Koos nendega võib kaasatus ulatuda 1500 ettevõtteni, mis annavad tööd ligi kolmandikule Eesti töötajaskonnast.
Keskliidu eesmärk on esindada oma liikmeid suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega ja kaitsta liikmete huve. Samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriigilisel ja regionaalsel tasandil.
Keskliidu missioon on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet parandades ettevõtluskeskkonda ja tagades sotsiaalset stabiilsust.
Tegevusprioriteetide hulgas on ära märgitud ka ametiühingute ohjamine, töötülide lahendamine ja streigiseaduste kujundamine, samuti mõistliku maksukoormuse eest seismine.
Kommentaar
Tarmo Kriis
ETKLi juhatuse esimees:
Kui ametiühinguliikmeid on Eestis 40 000 ringis, siis usun, et umbes 30 000 neist töötavad ettevõtetes, mis on meie liikmed.
Meil on lihtsalt neid, kes ametiühingusse ei kuulu, palju rohkem. Aasta algul oli Eestis tööga hõivatud inimesi 650 000, nüüdseks on see arv kindlasti oluliselt väiksem.
Tore, et meil ametiühingud on, kuid vaid üksikuil neist on mingit reaalset mõjujõudu. Samas on nad meedias kogu aeg hästi nähtavad.
Mis puutub töölepinguseaduse ümber puhkenud vaidlusse, siis ega ametiühingud siin kõige targemalt käitunud ja nüüd on juba hilja midagi muuta.
Protestiaktsioonidega tahetakse avaldada lihtsalt tagantjärele pahameelt. Jääb vaid loota, et need piirduvad ametiühinguliikmete tänavale tulekuga ega muutu millekski enamaks.
Meie konflikt seisneb selles, et me ei ole nõus eelistama töötuks olemist töötamisele. Kui nemad soosivad madalama sissetulekuga ja töötuid inimesi, siis meie tahame seista hea selle eest, et töökohad säiliksid.
Ametiühingud sooviksid töötutele rakendada nii aktiivseid kui passiivseid meetmeid korraga, et nad saaksid hästi palju raha ja siis veel ka mitmesuguseid teenuseid.
Meie arvame, et need töötavad üksteisele vastu: kui annad inimesele raha kätte, siis pole ta enam huvitatud kursustele minekust. Kui töötu saab minimaalset sissetulekut, siis on ta aktiivne ja otsib tööd, et räbalast olukorrast välja tulla.