Sooman: pensionimaksete suurendamisel peaks muutma ka raha väljavõtmise reegleid
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
4. juuni 2013, 18:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise samba pensionimaksete suurendamisel oleks mõtet, kui samaväärselt suurendaks omapoolset panust ka riik, vastasel juhul ei ole see atraktiivne. Makse suurendamisel peaks muutma ka raha väljavõtmise reegleid, lausus Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimees Peep Sooman.
«Kui mina peaks maksma 10 protsenti ja riik 4 protsenti, siis see ei paista eriti hea ärina,» ütles Sooman, kes ise teise pensionisambaga liitunud ei ole. Ta on enda jaoks arvutused teinud, ning jõudnud järeldusele, et tegemist on niru investeeringuga.
Sooman märkis, et kõikidele on teada, millised on fondide tootlused ja tema hinnangul ei ole mõtet anda veel suuremat summat fondihalduritele soperdada.
Soomani sõnutsi on säästmiseks ka teisi ning raha kasutamise seisukohast ka paremaid võimalusi. «Niisama raha kõrvale panna saab inimene ka ise,» lausus ta, märkides, et teise pensionisamba kõige suurem probleem ongi see, et raha ei saa vajadusel kasutada. Inimestel võib ette tulla igasuguseid olukordi ning raha võib tarvis olla. Raha lihtsalt 30 aastaks lukku panemise loogika tema sõnutsi ei tööta. « Kui panen hoiusele iga kuu 100 eurot, siis saab selle alati välja võtta. Kui sissemakset suurendada, siis peaks muutma ka raha väljavõtmise reegleid,» lausus ta.
Soomani sõnutsi sissemaksete suurendamisel riigi osalust tõenäoliselt ei suurendata. «Lihtsalt omaosaluse suurendamisega aga võimendatakse minusuguste hulka, kes ütlevad, et eelistavad raha ise koguda,» lausus Sooman.