Hansson: miks seda Eesti Panka vaja on?

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president Ardo Hansson riigikogu kõnepuldis.
Eesti Panga president Ardo Hansson riigikogu kõnepuldis. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles riigikogus, et teeb kõik selle nimel, et meie keskpanga mõjukust Frankfurdis Euroopa Keskpangas kasvatada.

«Ma isiklikult osalen kaks korda kuus Frankfurdis rahapoliitika ja muude otsuste kujundamise juures. Ma arvan, me oleme üritanud olla seal nihukene konstruktiivne ja mõjus partner, võtnud järjest rohkem sõna ja proovinud aidata leida paremaid üle-euroopalisi lahendusi,» ütles Hansson riigikogu ees teisipäeval oma iga-aastases aruandekõnes.

Hansson märkis, et Euroopa asjades kaasa rääkimiseks peab Eesti Pank suutma majandusolukorda analüüsida.

«Meie makroanalüüsid, finantsstabiilsuse, tööturu ja konkurentsivõime analüüsid on väga autoriteetsed ja loodame, et sellest on laiemat kasu,» ütles Hansson.

Hansson põhjendas riigikogu ees ka keskpanga vajalikkust.

«Mõned võib-olla mõtlevad, miks seda Eesti Panka üldse vaja on, miks ei saa seda kõike kuidagi Frankfurdis teostada? Aga seda ei tehta,» märkis Hansson.

«Kogu sularaharingluse korraldamine toimub Eestis, arvelduste korraldamine toimub Eestis, me teostame majandusanalüüse, Euroopa Keskpanga rahapoliitilised laenud antakse läbi Eesti Panga. Nii et tegelikult meil on väga palju teostada,» lisas Hansson.

Hansson märkis, et Eesti Pank püüab tegutseda võimalikult efektiivselt.

«Eesti Panga juhatuse eesmärk on tagada, et Eesti Pank oleks tõhus organisatsioon. Tõhusus tähendab seda, et me teeme hästi ma tööd, saavutame oma eesmärke, aga tõhusa organisatsiooni teine osa on selles, et tulemused tuleb saavutada optimaalsete kulutustega,» märkis Hansson.

Hansson kinnitas, et Eesti Pangal tuleb tegutseda sõltumatu organisatsioonina. Sõltumatuse tagavad aga piisavate reservide olemasolu.

«Küllalt lühinägelik on seisukoht, et keskpanga puhvrid ei ole olulised, sest väga suurte riskide realiseerumisel saab alati küsida riigikogult kapitali juurde. Puhvreid luuakse headel aegadel,» ütles Hansson.

«Minu meelest ei ole mõistlik hakata Eesti Panka kapitaliseerima siis, kui majandus satub raskustesse, sest siis on vaja raha muudeks eesmärkideks. Nii et Eesti Panga nõukogu on võtnud eesmärgiks neid puhvreid kasvatada ja selle nimel me tegutseme,» märkis Hansson.

Hansson lisas, et tema arvates töötab praegune Eesti Panga nõukogu mudel väga hästi, sest seal on nii poliitikud kui ka majanduseksperdid. Hansson avaldas lootust, et ka uus keskpanga nõukogu kinnitatakse tuleval aastal samal põhimõttel.

«Selles mõttes on tagatud nii ühest poolest side riigikogu saaliga ja teiselt poolt on toodud sisse niisugust erialaekspertiisi. Minu meelest on sellest kindlasti kasu, kui Eesti Panga nõukogu laua taga on erinevate oskustega inimesed,» lausus Hansson.

Hansson kordas ka seda, et riigikogu ise on kujundanud Eesti Panga nõukogu järelevalve nõukoguks, mitte panka juhtivaks nõukoguks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles