Pensionifondide äri on kasumlik

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal teenisid kasumit kõik kuus pensionifondide äriga tegelevat varahaldusfirmat.
Eelmisel aastal teenisid kasumit kõik kuus pensionifondide äriga tegelevat varahaldusfirmat. Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Eelmisel aastal teenisid kasumit kõik kuus pensionifondide äriga tegelevat varahaldusfirmat, sealhulgas seni kahjumis olnud LHV Varahaldus ja Nordea Pension Funds.

Kuu aega tagasi avaldas Äripäev Eesti parimate palkade maksjate edetabeli, mille ülaosas oli ka kaks fondivalitsejat. Eesti suuruselt neljandat palka maksab oma töötajatele Danske Capital, kelle töötajad said 2011. aastal keskmiselt 4440 eurot kuus. Eelmise aasta keskmine palk kasvas viis protsenti, 4668 euroni ning kui võtta arvesse, et juhatuse liikmete palgakulu veidi vähenes, oli varahaldusfirma nn lihttöötajate palgakasv ilmselt veidi suurem.

Paremuselt 11. palgamaksja Eestis oli 2011. aastal 3951 euroga töötaja kohta SEB Varahaldus. Eelmisel aastal kasvas nende keskmine palk üheksa protsenti, 4297 euroni.

Tundub, et ka sel aastal võivad varahaldusfirmade fondijuhid, analüütikud ja spetsialistid endale palka juurde küsida, sest eelmise aasta majandustulemused olid üsna head.

Kuue suurema varahaldusettevõtte, kelle tegevuse hulka kuuluvad ka pensionifondide valitsemine, tulud kasvasid eelmisel aastal neli protsenti, 30 miljoni euroni ning kasum peaaegu kaks korda, 8,7 miljoni euroni. Kasv tuli eelkõige tänu LHV-le ja Nordeale, kes suutsid esimest korda kasumit näidata. LHV Varahaldus sai 2012. aastal 124 000 ja Nordea Pensions Estonia 316 000 eurot kasumit, võrrelduna vastavalt 1,1 ja 0,66 miljoni suuruse kahjumiga 2011. aastal.

Finantsinspektsiooni andmetel oli investeerimis- ja pensionifondide varade maht eelmise aasta lõpu seisuga 2,09 miljardit eurot, sellest kohustuslike ehk teise samba pensionifondide maht ulatus 1,5 miljardi euroni. Teise samba fondid ongi ainsad kasvavate mahtudega fondid, mistõttu tekib paratamatult mõte, et fondiäri on üsna lollikindel – investeeringute mahud, seega ka fondivalitsejate tulude kasv on seadusega garanteeritud. Tuleb lihtsalt kulude kasv kontrolli all hoida ja kasum on kindel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles