Ergo: liikluskindlustus peaks odavnema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskahjude vähenedes vaatavad lasevad kindlustusseltsid ilmselt alla ka liikluskindlutuse hindu, kinnitas Ergo kindlustusdirektor Andres Konsap.
«Kui stabiilses kindlustusportfellis kahjude arv märgatavalt alaneb ja seda püsivalt, siis on kindlustusseltsil kindlasti põhjust korrigeerida oma riskide hinnastamist ja tariife,» tunnistas Konsap. «Selles valguses võiks turul tekkida olukord, kus viimastel aastatel jõudsalt kasvanud kindlustuspreemiad hakkavad alanema.»
If Eesti Kindlustuse Balti kindlustusüksuse juht Mihkel Uibopuu sõnas aga, et praeguseks on hinnad juba langenud.
«Keskmistes maksetes on vastav vähenemine näha tervikportfelli suhtes juba esimese kvartali tulemustes. Kuna hinnakujunduses arvestatakse kahjususe trendi muutustega, siis vastav muutus kajastub hindades jooksvalt,» märkis ta. Uibopuu lisas, et hetkel ei ole olnud väga üllatuslikke trendi muutuseid, seega käesolev hinnapoliitika on ennast selgelt õigustanud.
Ka Seesam Kindlustuse juht Andri Püvi märkis, et kindlustuse hinnad on juba langenud, kuid samas ei osanud ta välja tuua kui palju, põhjendades, et see on piirkonniti erinev. Püvi nentis, et remonditööde hinnad ning varuosad on läinud mingil määral odavamaks, mis on hinda langetada mõjutanud.
Kas hinnand langevad veel, ei osanud ta öelda, märkides, et see sõltub majanduse üldisest seisust. Võimalusele, et kuna autosid müüakse vähem ning võib-olla ka sõidetakse vähem peaksid kindlustajad hoopis hindu tõstma, et omadega toime tulla, andis Püvi negatiivse hinnangu. Ta sõnas, et selleks peaks olema monopoolne firma, et hindu tõsta.
Kulude kokkuhoiuks on Seesamist tehtud väike palgakärbe ning hoitud kokku ka muude administratiivsete kuludega.
Tänavu esimeses kvartalis jäi liiklusõnnetusete kogukahju veerandiga alla mulluse esimese kvartali kogukahjule.
Kahjude langemine 158 miljoni kroonini on seletatav nii liiklusõnnetuste arvu kui ka õnnetuste keskmise kahjusumma vähenemisega.
Kui mullu esimeses kvartalis sattus tuhandest kindlustatud sõidukist avariisse keskmiselt 56, siis tänavu esimeses kvartalis vaid 46. See tähendab, et õnnetuste hulk on vähenenud ligi viiendiku võrra. Keskmise kahju suurus oli 24 320 krooni, mis on umbes kümnendiku võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis.
Maanteeameti statistika näitab raskete liiklusõnnetuste koha pealt veelgi suuremat langustrendi - kvartali jooksul toimunud 289 inimvigastustega õnnetust on kolmandiku võrra vähem kui mullu esimeses kvartalis.