Euroopa Komisjon on omandanud võimsamad volitused võtmaks vastutusele liikmesriike, mis üritavad Schengeni alas piirikontrolle taaskehtestada.
Brüssel kindlustab võimu piiride üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leppisid europarlament ja komisjon kolmapäeval kokku, et täitevorgan võib võtta õiguslikke meetmeid Schengeni riikide suhtes, mis üritavad piirata inimeste liikumist ilma Brüsseli loata.
Ametlikult peaks meede jõustuma juunikuus.
«See on tähtis samm euroopalikuma ja efektiivsema Schengeni suunas – kõikide Euroopa kodanike hüvanguks,» ütles ELi sisevolinik Cecilia Malmström. «Uus mehhanism aitab meil tõhusamalt tagada reeglitest kinnipidamist.»
Juba pikki aastaid on Euroopa Komisjon üritanud Schengeni piirivaidluste lahendamist enda kätte haarata. Eriti kiireks läks neil pärast seda, kui Prantsusmaa hakkas 2011. aasta Araabia kevade kõrgpunktis kontrollima sissepääsu naaberriigist Itaaliast.
Noil päevil utsitas Silvio Berlusconi valitsus riiki valguvaid tuneeslasi Prantsusmaale edasi rändama – mille peale tolleaegne Prantsuse president Nicolas Sarkozy kaht riiki ühendavatele raudteedele piirikontrollid paigutas.
Riikide valitsused on kõigiti tõrkunud nimetatud volitusi Brüsselile loovutamast. Värske diili alusel võib komisjon aga riike Schengeni reeglite rikkumise eest kohtusse kutuda.
Mistahes ametliku noomituse peaksid küll kiitma heaks ka riikide ministrid, kuid komisjoni võimalused rikkumisteadet väljastada võimenduvad oluliselt.
Lisaks sellele võib Euroopa Komisjon nüüd hakata iseseisvalt otsustama, kas riik haldab oma piire korrakohaselt või mitte.
Antud küsimus on muutunud eriti akuutseks Kreeka kontsektis, kuhu viimastel aastatel voolab Türgi kaudu niivõrd palju migrante, et rahahädas valitsus on nendega püstihädas.
Vaatamata Brüsseli laienenud volitustele leidub ikkagi neid, kelle meelest jääb riikide valitsustele liiga palju sõnaõigust piirikontrollide kehtestamise küsimuses – mis nende meelest peaks minema
täielikult ELi kontrolli alla.
«[Nimetatud] diil kinnistas olukorra, kus ELi piirivaba süsteem on liikmesriikide valitsuste kapriiside meelevallas,» teatas lätlannast europarlamendi liige Tatjana Ždanoka, kes tegutseb seal roheliste kõneisikuna piiriküsimustes. «See läheb vastaollu Schengeni vaimuga ning trotsib riikidevahelise piirivabaduse olemust.»
Nimelt jääb liikmesriikidele õigus paigaldada piiridele ajutised kontrollpunktid, kui tegemist on eriliste asjaoludega – näiteks suure spordisündmuse või terrorirünnakuga – kuid seda vaid Brüsselit eelnevalt teavitades ning mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
Komisjon omandab ühtlasi õiguse hakata sooritama riikide piiripunktidesse etteteatamata kontrollkäike.
Copyright The Financial Times Limited 2013