Kindlustajad blufivad pettuseohust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väited, nagu oleks
surutise ajal kindlustuspettuste arv järsult kasvanud, on kindlustusseltside liialdus, kinnitab Marsh Kindlustusmaakleri esindaja.
Äriklientidele keskenduva maaklerifirma juht Mart Mere tõi eilsel kliendiüritusel näiteks kindlustusseltside meedias välja käidud väited, nagu oleks kindlustuspettuste arv surutise ajal kahe- või kolmekordistunud.
«Tänavu hakati tekitama tunnet, nagu hakkaks kõik petturiteks muutuma, hakkasid levima ka teated, et kindlustussektor ühines langejatega,» nentis Mere. «See on tavaline PR-tegevus selle nimel, et kahjukäsitlus ei pruugiks liiga palju välja maksta. Meil on majanduslangus ja seltsid otsivad õigustust, et piiripealseid juhtumeid välja maksmata jätta.»
Mere rõhutas, et kindlustusvaldkonnas töötatud 15 aasta jooksul pole ta näinud mingit statistikat kindlustuspettuste kohta. «Seltsid ei räägi numbritest, öeldakse lihtsalt, et sagedus on kaks-kolm korda suurenenud. Eks iga selts üritab oma äri trimmi ajada, põhjendada niiviisi kas või oma kahjukäsitluse ajalist pikenemist,» selgitas ta.
Mere lisas siiski, et jutt käib Marshi põhitegevuse ehk äriklientide lahenduste ümber ega puuduta eratarbijaile mõeldud teenuseid, nagu kodu-, kasko- ja liikluskindlustus.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu kinnitas, et väidet seltside PR-kampaaniast kuuleb ta esimest korda ning see kõlab demagoogiliselt. «Ma ei oskagi kommenteerida, aga hämmingut tekitab see küll,» sõnas Piirsalu.
Kindlustusseltsid pole tema kinnitusel surutise tõttu kahjukäsitluse poliitikat muutnud. «Kahjukäsitluses pole kriisi tõttu midagi muutunud, seltsidel on väljakujunenud praktika, mis lähtub kindlustusteenuse heast tavast,» ütles Piirsalu.
Maaklerfirma kinnitusel on aga Eesti kindlustusseltsidel kahjusuhe – müügikäibe suhe hüvitatud kahjudesse – 54,6 protsenti ehk märksa madalam kui muus maailmas tavaks. «See on väga hea suhe,» rõhutas Mere, kuna enamasti algab kindlustusseltside kahjusuhe 70 protsendist.
«Varakindlustuses on kahjusuhe olnud läbi aegade vaid 37,5 protsenti – see pole nii, et Mustika keskuse põleng võtaks kindlustusseltsidelt viimase ja annaks põhjust hindu tõsta,» ütles Mere. «Eesti kindlustusturg on väga heas seisus ja kasumlik ning hinnatõusuks ma praegu põhjust ei näe.»
Mere sõnul ei saa kahjusuhte ja kasumi vahele võrdusmärki panna, kuid vähene kahjude hulk Eestis peaks tähendama, et ruumi ettevõtete varakindlustuses hinnalanguseks on.
Kindlustusseltside esindaja Piirsalu väitel ei saa kindlustuses aga tulemusi hinnata selle järgi, kui palju kvartalis raha sisse tuleb ja kui palju välja makstakse.
«Kui me natukenegi sisukat hinnangut tahame anda, tuleb vaadata kohustuste ja riskide dünaamikat, veel parem kui saab arvesse võtta ka raha hinda,» selgitas Piirsalu. «See, et kindlustusseltsid elavad Eestis priskelt, ei ole õige. Kindlustusseltsid peavad headel aegadel rasketeks aegadeks kõrvale panema.»
Mere soovitas kindlustuse ostjatel kulude kokkuhoiuks mitte leppida kõikvõimalike «standardpakettidega», vaid kindlustusmaakleri abiga üle vaadata ettevõtte suurimad riskid. Samuti analüüsida näiteks ka omavastutuse määra, et koostada täpselt kliendi vajadustele vastav kindlustusprogramm.