Riigikohtu otsus pani selgemalt paika juhatuse liikme vastutuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/10/18/1379184t1h788c.jpg)
Kui seni oli levinud arvamus, et juhatuse liikme vastu saab esitada nõudeid kümne aasta jooksul pärast kahju tekitamist, siis nüüd otsustas riigikohus, et periood on viis aastat.
Seni, kuni praegu kehtivat seadust ei muudeta, tuleb advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ vandeadvokaadi ning pankrotihalduri Ene Ahase sõnul arvestada riigikohtu seisukohaga. «Selline kohtupraktika soosib pahatahtlikku käitumist – juhatuse liikmed teavad, et tegelikku vastutust ei järgne,» ütles Ahas Äripäevale.
Ettevõtte juhtide ning ka võlausaldajate jaoks olulise otsuse langetas riigikohtu tsiviilkolleegiumi seitsmeliikmeline koosseis. Ainult üks kohtunik – Henn Jõks – jäi eriarvamusele. Jõksi hinnangul võib viieaastane aegumistähtaeg julgustada juhatuse liikmeid oma kohustusi rikkuma.
Riigikohus langetas otsuse vaidluses, mis puudutas pankrotistunud väikemajatootjat Eesti Taara. Ettevõtte pankrotihalduri Ene Ahase hinnangul tekitas aastatel 1996–2006 Eesti Taara juhatusse kuulunud Hans-Peet Johannes ettevõttele 148 092 euro suuruse kahju.
Kuna Hans-Peet Johannes suri 2006. aastal, nõudis pankrotihaldur kahju hüvitamist tema vara pärijalt, tütar Maris Johanneselt. Kuna Maris Johannes polnud sellega päri, esitas Ahas tema vastu hagi kohtusse. Vaidlus lõppes mai alguses riigikohtus Johannesele soodsalt.
Pankrotihaldur Ene Ahase sõnul selgus Eesti Taara pankrotimenetluses, et Hans-Peet Johannes omastas juhatuse liikmeks oleku ajal aktsiaseltsi raha ning tekitas ettevõttele suurt kahju. Kohtus oli vaidlus ka selle üle, kas üldse on võimalik nõuda pärijalt kahju hüvitamist. Ka sellel teemal puudus varasem kohtupraktika, rääkis Ahas.
Riigikohus jõudis otsusele, et äriühingu juhatuse liikmena tekitatud kahju hüvitamise nõuet on võimalik juhatuse liikme surma korral esitada ka pärija vastu. Kahju tekitamise üle aga kohtus sisulist vaidlust ei tekkinud, sest osapooled otsustasid, et enne tuleb vaielda selgeks, kas nõue on aegunud või mitte. Vaidlus kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle on kulukas ja selliseks juhuks ongi seaduses ette nähtud võimalus, et kohus teeb esmalt vaheotsuse ja lahendab vaidluse nõude aegumise üle, selgitas Ahas.
Pikemat lugu loe Äripäevast.